< Potdohbu 34 >

1 Pakayin Mose henga thu aseijin, “Masang ngaiya bang'in songpheng'ni suiyin lang, hiche song pheng teni achu masang'a nangman nasekeh songpheng teni chung'a kijih thuchang chu keiman ka hin sut kit ding ahi.”
Le Seigneur dit encore à Moïse: Taille-toi deux tables de pierre semblables aux premières, et monte près de moi sur la montage; je graverai sur ces tables les paroles qui étaient sur les premières, que tu as brisées.
2 “Kigo'in lang jingkah teng'le Sinai molsang lam'a nahung kal touding, molsang vum'a kaheng'a nahung din ding ahi,” ati.
Sois prêt dès l'aurore, et viens sur le mont Sina, tu te tiendras là auprès de moi, sur la cime de la montagne.
3 “Koima dang na hin kilhon pithei lou ding, hiche molsang jousea khu koi macha dang kilah thei lou ding ahi. Kelngoi hon ahin gancha kitiphot khat jeng cha jong molsang lah a khu nalhat sah lou ding ahi.”
Que personne ne monte avec toi et ne se montre sur aucun lieu de la montagne, que ni bœufs ni brebis ne paissent auprès d'elle.
4 Mose'n jong masang'abang bang chun songpheng ni asuiyin, ajing jingkah matah'in athoudoh'in Pakai thupeh bang chun Sinai molsang chung vum'a ache tou tan, song pheng teni achoijin a kaltou tai.
Et Moïse tailla deux tables de pierre semblables aux premières, et, s'étant levé de grand matin, il alla, comme lui avait dit le Seigneur, sur le mont Sina, tenant les deux tables de pierre.
5 “Molvum lama kon'in Pakai chu mei bol in ahung tan chuin Mose toh'a ding khom lhonne. Chuin Pakai min chu sangtah in akouvin ahi.”
Le Seigneur descendit alors en une nuée; Moïse s'approcha de lui, et il invoqua le nom du Seigneur.
6 “Pakai jong Mose masa lang lama chen, a sei peh in, Pakai, Pakai hepi them le lunghang vah lou iti channa mi lungset them le dihna dimset jeng tin asei in ahi.”
Et le Seigneur passa devant sa face, et Moïse l'invoqua, disant: Seigneur Dieu, plein de clémence, patient, abondant en miséricorde, véritable,
7 “Mihem asang asang chung'a lungset na nei jing, themmona le suhkhel na jouse jong ngaidam jia, amavang themmona alembaseh'a umsah lou mipa le chate kikah atute channa natong jing ding, chule khang thumle-li channa natong theiya ahi,” ati.
Fidèle à garder la justice et la compassion envers des milliers; ôtant l'iniquité, la faute, le péché, ne disculpant jamais le coupable, punissant les crimes des pères sur les enfants et les petits-enfants jusqu’à la troisième ou quatrième génération!
8 “Mose jong tol lhamma akun'in chibai aboh paijin ahi.”
Moïse se, hâta d'adorer la face contre terre,
9 “Mose'n aseijin, “O Pakai nangma mitmua lunglhaina kachanna ahile, nahenga kataove, Pakai hi kalah uvah hung um henlang, kathemmo nao le kachonset najouse ngaidamin, nagoulo thei din neisem taovin,” ati.
Et il dit: Si j'ai trouvé devant mon Seigneur, qu'il marche, avec nous; le peuple est revêche, mais vous ôterez nos péchés et nos dérèglements, et nous serons votre peuple.
10 “Chuin Pakaiyin aseijin, Tua hi keiman nangma toh ikah'a kitepna ka sem ding ahi. Namite lah a keiman thil nasatah tah ka kilah sah ding, hi tabang thil ki dang hohi leiset'a ana umkha lou lai ahin, chule nam dang telah jeng ajong anasoh khalou lai ahi. Na chenna chan uva mihem hon Pakai thil bol ki dang ahin mudoh diu, ajeh chu keiman ka hinbol ding thil hi thil ki dang tah ahi,” ati.
Et le Seigneur dit à Moïse: J'établis mon alliance avec toi devant tout ton peuple; je ferai des choses glorieuses, que l'on n'a jamais vues sur la terre ni chez aucune nation. Et tout le peuple que tu conduis verra les œuvres de Dieu, les merveilles que je ferai pour toi.
11 “Tunin ka thupeh hi na suhmil lou ding ahi. Nei hin ven, kei matah in namasang lama Amor mite, Canaan mite, Hit mite, Periz mite, Hivi mite le Jebus mite abonchauva kajam sah gam diu ahi.”
Sois attentif à tout ce que je te prescris: je vais chasser devant votre face l'Amorrhéen, le Chananéen, le Phérézéen, l’Hettéen, l'Évéen, le Gergéséen et le Jébuséen.
12 “Tun nangma ki cheh theiyin, na chenna gammite toh kitepna hinsem khan nate, achuti louva ahile hitabang kitepna chu kipal lhuh'na hung pang ding ahi,” ati.
Garde-foi de jamais faire d'alliance avec ceux qui sont établis sur cette terre en laquelle tu vas entrer, de peur qu'ils ne soient pour vous un sujet de chute.
13 “Hijeh chun nangman hiche gammite maicham jouse chu nasuh set gamhel ding, akhompi jouseo jong nasuh lhuh soh kei ding ahi, chule Asher doi jong chu na phuh lhuh ding ahi.”
Démolissez leurs autels, brisez leurs colonnes, arrachez leurs bois sacrés; quant aux images de leurs dieux, consumez-les dans la flamme.
14 “Ajeh chu nangma pathen dang angsung'a naboh khup'a natao theilou hel ding ahi. Ajeh chu amin jong Pakai chule Pathen chu hung thang tom jing thei ahi,” ati.
N'adorez point de dieux étrangers, car le Seigneur Dieu est nommé zélateur; c'est un Dieu jaloux.
15 “Hijeh chun agamsung chengte toh kitepna na sem thei lou ding, hiche mite chun a pathen'nu umchan atho diu amaho le amho kah a jonthan hoi in apat diu, hiche pathen semthu ho heng'a kilhaina asem teng ule nangma jong nahin tep diu ahin, hiche a na hinkou pen pen-sa ki lhaina chu naneh thei lou ding ahi,” ati.
Ne fais jamais alliance avec ceux qui sont établis sur cette terre, de peur que les tiens ne se prostituent à leurs dieux, et ne leur offrent des sacrifices; que les habitants ne t'invitent et que tu n'en manges avec eux;
16 “Na chapate ji ding'a agam cheng numei napuipeh theilou ding, a channute jouse'u a pathen'u umchan atho uva a ki joh bang uva khu, na chapate jeng jong hung ki joh lo ding'u ahi.”
De peur aussi que tu ne prennes de leurs filles pour tes fils, ou que tu ne donnes de tes filles à leurs fils, et que tes filles ne se prostituent à leurs dieux, et que tes fils ne se prostituent à leurs dieux.
17 “Chule nangma macham'ma pathen limsem thu kiti mong mong nahou lou ding ahi.”
Tu ne te feras pas de dieux jetés en fonte.
18 “Chol solou changlhah kut jong imatih channa na man jing ding ahi. Ka thupeh bang bang'a aphat ahung lhun teng, Abib lha sungse'a chu nangman cholsolou changlhah na neh ding ahi. Ajeh chu hiche lha sunga hi nangma Egypt gam sung'a kon'a na hung doh ahi,” ati.
Tu observeras la fête des azymes. Pendant sept jours, tu mangeras des azymes, comme je te l’ai ordonné, dans la saison et durant la lune des blés nouveaux, car c'est dans la lune des blés nouveaux que tu es sorti de l'Égypte.
19 “Chule ahung peng doh masa jouse chu keiya ding ahi. Achal'a kai lhah ki tiphot chu, gancha lah'a bong ahin, kelngoi hi jong le keija ding ahi.”
Tout mâle, ayant ouvert des entrailles, sera à moi; le premier-né de la génisse, le premier-né de la brebis,
20 “Sangan hung peng doh masa jong chu nangman kelngoi khat'a nalhat doh ding, ita bang khatna na lhat doh jou louva ahile hiche sangan nou chu angong chang na he boh peh ding ahi. Na chapate lah'a ahung peng doh masa pen jong lhat dohna na sem peh tei ding, ajeh chu na lah uva koima ka heng lam'a khut goh keuva hung kilah thei lou ding ahi.”
Le premier-né de l'ânesse, tu les rachèteras moyennant une brebis, et, si tu ne les rachètes, tu en paieras la valeur. Tu rachèteras tout premier-né de tes fils; tu ne te présenteras point devant moi les mains vides.
21 “Ni gup sung se'a nangman tohthei chan natoh ding, ni sagi lhinni teng le na kichol do ding ahi. Lou na toh lai hihen lholhun lai hijong le nangma nakichol teitei ding ahi,” ati.
Tu travailleras six jours, mais le septième est le repos; il y aura repos pour la semence, repos pour la moisson.
22 “Ni sagi lhin nia kut jong na bol jing ding na nit teitei ding ahi. Chule suhlou chang kut jong na bol jing ding, kum lhun teng le muchi ga soh khop tup kut jong na bol cheh cheh ding ahi.”
Tu me feras la fête des semaines, au commencement de la moisson des froments, et la fête de la récolte au milieu de l'année.
23 “Kum khat sung'a namite lah'a pasal'a kai lhah jouse Israel Pakai, Pathen heng'a hung kilah cheh ding'u ahi.”
Trois fois par an, que tout mâle parmi vous se présente devant le Seigneur Dieu d'Israël.
24 “Ajeh chu keiman nam tin vaipi jouse masang'a ka huh doh'a hitia chu na gamgi ka suh len ding ahi. Ajeh chu nangma kumkhat sung'a Pakai heng'a kilah ding na che teng le hiche gamma kon'na chu khat jeng chan jong na umlou kah'a na gam sung lah ding lung aken lou hel ding'u ahi.”
Car, lorsque j'aurai chassé devant toi les nations, et dilaté tes limites, nul ne convoitera ta terre, si tu montes pour te présenter devant le Seigneur ton Dieu, à trois époques de l'année.
25 “Ka heng'a ki lhaina sa kiti phot chol sosa toh na neh tha lou ding, kalchuh kut'a ding'a sa kithat chan jong jing khovah geiya na koi den theilou diu ahi.”
Tu n'immoleras pas sur du pain fermenté les victimes que tu feras brûler pour moi; et tu ne garderas rien, jusqu'au matin suivant, des victimes de la pâque.
26 “Na gamsung'a ga soh jouse jong na Pakai leh na Pathen heng'a nahin poh lut cheh cheh ding ahi. Chule kelngoi nou jeng jong api noitwija na hon min thei lou ding ahi.”
Tu déposeras en la maison du Seigneur ton Dieu les prémices de ta terre; tu ne feras point cuire d'agneau au lait de sa mère.
27 “Pakaiyin Mose heng'a thu asei in, Ka thupeh chengse abonchan sun doh cheh cheh in, Ka thupeh chengse dung juiya hi Israel toh na kikah'a kitepna ka sem doh ding ahi,” ati.
Le Seigneur Dieu dit encore à Moïse: Écris toi-même ces paroles; car c'est sur ces paroles que je fonde mon alliance avec toi et avec Israël.
28 Hiche laimun na chun Pakai le Mose chu ni som le jan som li jen aum khom in ahi. Hiche phatsung'a ahin Mose'n twi jong donlou an jong ne louvin aum in ahi. Hichea kitepna jouse chu Mose'n jong song pheng teni chung achun ajih lut tan ahi.”
Et Moïse était là devant le Seigneur quarante jours et quarante nuits; il ne mangea pas de pain, il ne but point d'eau; et il grava sur les tables les commandements de l'alliance: le Décalogue.
29 “Sinai molsang lam'a kon'in Mose jong ahung kum suh'in ahile hettoh sahna song pheng teni chu ahin choiyin ahi. Mose mai chu vahlha jeng'e ajeh chu Pathen toh aga kihou lim jeh ahin hinlah aman ahedoh pon ahi.”
Et lorsque Moïse descendit de la montagne, il tenait en ses mains les deux tables; mais, tout en descendant de la montagne, Moïse ignorait que son visage était devenu glorieux, par la conversation du Seigneur.
30 “Chuin Aaron le Israel chate jousen amudoh taovin ahile, Mose chu amai avah lha jeng tan, chuin amaho abonchaovin akicha lheh jeng tauvin ave ngam ta pouvin nai jong ahin nai lut ngam tapouve.”
Cependant, Aaron et tous les anciens d'Israël virent Moïse; ils virent que son visage était glorieux, et ils craignirent de s'approcher de lui.
31 Mose'n ahin kouvun, Chun in Aaron le khopi sung'a lamkai jouse Mose henglama ahung un, Mose'n jong ama ho chengse chu aki hou pin ahi.”
Moïse les appela; Aaron aussitôt se retourna vers lui avec tous les chefs du peuple, et Moïse leur parla.
32 “Israel chate ho jousen jong ahin nailut cheh uvin, Sinai molsang chung vumma Pakaiyin Mose ahoupi na bang bang in Mose'n jong Israel mite Jouse chu a houlim pi'n thu jouse chu ajah uva a sei peh tan ahi.”
Ensuite, tous les fils d'Israël l'abordèrent, et il leur prescrivit tout ce que le Seigneur lui avait prescrit à lui-même sur le mont Sina.
33 “Mose'n jong thupeh Jouse aheng uva asei chai soh phat in amai dal ding in pon khat aki lekhu sah tai.”
Et, lorsqu'il eut cessé de parler, il étendit un voile devant son visage.
34 “Mose jong Pakai to kihoulim ding'a ache lut ji teng, ahung potdoh kit kahsen amai dalna ding'a ponkhu chu ahin ki lah doh kit ji tan ahi. Mose jong ahung poh doh'a Pakaiyin ipi ahin seipeh ahi dem ti Isreal mite heng'a a seipeh jin ahi.”
Lorsque Moïse ensuite allait parler au Seigneur, il ôtait son voile jusqu'à ce qu'il revînt répéter aux fils d'Israël tout ce que lui avait prescrit le Seigneur.
35 Israel cha ten jong Mose maichu ave uvin ahile, avah lha jeng in ahi. Mose jong Pakai toh kimu to ding'a ache lut kit kah sen amai dalna pon chu akikhu jin ahi.
Et les fils d'Israël voyaient que le visage de Moïse était glorieux, et Moïse étendait un voile sur son visage jusqu'à ce qu'il s'en allât parler au Seigneur.

< Potdohbu 34 >