< 约伯记 37 >

1 因此我心战兢, 从原处移动。
Eng upa uh oru insiuk kihmkim arulana upa.
2 听啊, 神轰轰的声音 是他口中所发的响声。
Kowos nukewa porongo pusren God, Ac lohng pusren pulahl su tuku ke oalul me.
3 他发响声震遍天下, 发电光闪到地极。
El supu sarom uh sasla in acn engyeng uh, Liki tafun faclu nwe ke tafun yen ngia.
4 随后人听见有雷声轰轰,大发威严, 雷电接连不断。
Na ngirngir lun pusracl lohngyukyak, Pusra ku ac fulat lun pulahl uh Ac sarom uh wi pacna fahsr.
5 神发出奇妙的雷声; 他行大事,我们不能测透。
Ke sap ku lun God, ma na usrnguk sikyak, Ma na yohk su kut tia ku in kalem kac.
6 他对雪说:要降在地上; 对大雨和暴雨也是这样说。
El sap snow uh in putati nu faclu, Ac supu af na matol in kurrauk faclu.
7 他封住各人的手, 叫所造的万人都晓得他的作为。
El tulokinya orekma lun mwet uh; El oru in kalem selos ma El ku in oru.
8 百兽进入穴中, 卧在洞内。
Kosro lemnak uh som nu in luf kialos.
9 暴风出于南宫; 寒冷出于北方。
Eng in paka tuku eir me, Ac ohu na upa tuku epang me.
10 神嘘气成冰; 宽阔之水也都凝结。
Momong lun God orala kof uh in kekela, Ac ekulla kof uh nu ke ice matoltol.
11 他使密云盛满水气, 布散电光之云;
Sarom uh ac sarmelik liki pukunyeng uh,
12 这云是借他的指引游行旋转, 得以在全地面上行他一切所吩咐的,
Ke ac mukuiyak oana ma lungse lun God. Sarom uh ac oru ma nukewa ma God El sapkin uh, In acn nukewa fin faclu.
13 或为责罚,或为润地, 或为施行慈爱。
God El supwama af in aksroksrokye faclu; Sahp El supwama in kai mwet uh, Ku in akkalemye insewowo lal.
14 约伯啊,你要留心听, 要站立思想 神奇妙的作为。
“Job, mislawin ac porongo; Srike nunku ke orekma usrnguk God El oru uh.
15 神如何吩咐这些, 如何使云中的电光照耀,你知道吗?
Ya kom etu lah God El sapsap fuka Ac oru tuh sarom uh in sarmelik liki pukunyeng uh?
16 云彩如何浮于空中, 那知识全备者奇妙的作为,你知道吗?
Ya kom etu lah pukunyeng uh sohksok fuka yen engyeng uh, Su ma orek ke ku sakirik lun God?
17 南风使地寂静, 你的衣服就如火热,你知道吗?
Mo, kom ac arulana fol, Ke pacl se eng fol lun acn eir uh tuhme.
18 你岂能与 神同铺穹苍吗? 这穹苍坚硬,如同铸成的镜子。
Mea, kom ku in kasru God laknelik acn lucng Ac oru tuh in ku oana sie osra ma tuktuki ac akfwelyeyukla?
19 我们愚昧不能陈说; 请你指教我们该对他说什么话。
Luti nu sesr ma kut in fahk nu sin God; Kut lohsrla; wanginla ma kut ku in fahk.
20 人岂可说:我愿与他说话? 岂有人自愿灭亡吗?
Nga ac tia suk ngan kaskas nu sin God; Mwe mea ngan sang pacl lal in kunausyula?
21 现在有云遮蔽,人不得见穹苍的光亮; 但风吹过,天又发晴。
“Ac inge, kalem lucng me uh arulana saromrom; Upala kalem kac uh, kut tia ku in ngetang nu kac; Ac eng uh aknasnasyela yen engyeng uh.
22 金光出于北方, 在 神那里有可怕的威严。
Sie kalem na saromrom liyeyuk epang me, Ac wolana lun God arulana aksangengyekutla.
23 论到全能者,我们不能测度; 他大有能力,有公平和大义, 必不苦待人。
Ku lun God uh arulana yokla — kut tia ku in kalukyang nu yorol; El suwoswos ac pwayena ke ma El oru nu sin mwet uh.
24 所以,人敬畏他; 凡自以为心中有智慧的人,他都不顾念。
Ke ouinge uh, ac tia sukok lah efu ku mwet uh sangeng sel, Ac lah efu ku El tia lohang nu selos su sifacna oru mu elos lalmwetmet.”

< 约伯记 37 >