< Genèse 44 >

1 Joseph donna cet ordre à l’intendant de sa maison "Remplis de vivres les sacs de ces hommes, autant qu’ils en peuvent contenir et dépose l’argent de chacun à l’entrée de son sac.
Pea fekau ʻe ia ki he tauhi ʻo hono fale ʻo pehē, “Fakapito ʻaki ʻae meʻakai ʻae ngaahi tangai ʻae kau tangata ni, ʻo fakatatau mo ia te nau faʻa fua, pea ai ʻae paʻanga ʻae tangata taki taha ki he ngutu ʻo ʻene tangai.
2 Et ma coupe, la coupe d’argent, tu la mettras à l’entrée du sac du plus jeune, avec le prix de son blé." Ce que Joseph avait dit fut exécuté.
Pea ai ʻeku ipu, ʻae ipu siliva ki he ngutuʻi tangai ʻae kimui, pea mo e paʻanga totongi ʻo ʻene koane.” Pea ne fai ʻe ia ʻo hangē ko e fekau ʻa Siosefa.
3 Le matin venu, on laissa repartir ces hommes, eux et leurs ânes.
Pea pongipongi hake ʻi he maʻa ʻae ʻaho, naʻe tuku ʻae kau tangata ke ʻalu, ʻakinautolu mo e nau fanga ʻasi.
4 Or, ils venaient de quitter la ville, ils en étaient à peu de distance, lorsque Joseph dit à l’intendant de sa maison: "Va, cours après ces hommes et, aussitôt atteints, dis leur: "Pourquoi avez-vous rendu le mal pour le bien?
Pea kuo nau ʻalu mei he kolo, pea naʻe teʻeki ai mamaʻo fau, pea pehē ʻe Siosefa ki heʻene tauhi, “Tuʻu, ʻo tuli ʻae kau tangata; pea ʻoka ke ka maʻu ʻakinautolu, pea ke lea pehē kiate kinautolu, ‘Ko e hā kuo mou totongi kovi ai ki he lelei?’
5 N’Est ce pas dans cette coupe que boit mon maître et ne lui sert elle pas pour la divination? C’Est une mauvaise action que la vôtre!"
‌ʻIkai ko ia ia ʻoku inu mei ai ʻa ʻeku ʻeiki, mo ia ʻoku ne fai ai ʻene ʻilo meʻa? Kuo mou fai kovi ʻi he meʻa ni.”
6 II les atteignit et leur adressa ces mêmes paroles.
Pea naʻa ne maʻu ʻakinautolu, ʻo ne lea ʻaki kiate kinautolu ʻae ngaahi lea ko ia.
7 Ils lui répondirent: "Pourquoi mon seigneur tient il de pareils discours? Dieu préserve tes serviteurs d’avoir commis une telle action!
Pea nau pehēange kiate ia, “Ko e hā ʻoku lea pehē ai homauʻeiki? Ke mamaʻo ʻaupito mei hoʻo kau tamaioʻeiki ʻae fai ha meʻa pehē.
8 Quoi! L’Argent que nous avons trouvé à l’entrée de nos sacs, nous te l’avons rapporté du pays de Canaan; et nous déroberions, dans la maison de ton maître, de l’argent ou de l’or!
Vakai, ko e ngaahi paʻanga naʻa mau ʻilo ʻi he ngutu ʻoe mau tangai, kuo mau toe ʻomi ia kiate koe, mei he fonua ko Kēnani: pea ʻe fēfeeʻi ʻemau kaihaʻa ha siliva pe ha koula mei he fale ʻo homauʻeiki?
9 Celui de tes serviteurs qui l’aura en sa possession, qu’il meure; et nous-mêmes, nous serons les esclaves de mon seigneur."
Ko ia te ke ʻilo ia ki ai ʻi hoʻo kau tamaioʻeiki, tuku ke mate ia, pea te mau nofo ko e kau pōpula ki heʻemau ʻeiki foki.”
10 Il répliqua: "Oui certes, ce que vous dites est juste. Seulement celui qui en sera trouvé possesseur sera mon esclave et vous serez quittes."
Pea pehē ʻe ia, “Ko eni, ke hoko ʻo tatau mo hoʻomou lea: ko ia ʻe ʻilo ai ia, ko ʻeku tamaioʻeiki ia, pea ʻe taʻehalaia ʻakinautolu.”
11 Ils se hâtèrent, chacun, de descendre leurs sacs à terre et chacun ouvrit le sien.
Pea naʻa nau fakatoʻotoʻo ʻo tuku hifo, taki taha ʻae tangata ʻa ʻene tangai ki he kelekele, pea toʻo taki taha ʻa ʻene tangai.
12 L’Intendant fouilla, commençant par le plus âgé, finissant par le plus jeune. La coupe fut trouvée dans le sac de Benjamin.
Pea ne kumi ia, ʻo kamata ʻi he ʻuluaki, ʻo aʻu ki he kimui; pea naʻe ʻilo ʻae ipu ʻi he tangai ʻa Penisimani.
13 Ils déchirèrent leurs vêtements; chacun rechargea son âne et ils retournèrent à la ville.
Pea naʻa nau haehae honau kofu, ʻo toe ʻai ʻae kavenga taki taha ʻae tangata ki he ʻasi, ʻo nau foki ki he kolo.
14 Juda entra avec ses frères dans la demeure de Joseph, lequel s’y trouvait encore; et ils se jetèrent à ses pieds contre terre.
Pea naʻe haʻu ʻa Siuta mo hono ngaahi tokoua ki he fale ʻo Siosefa; he naʻe kei ʻi ai ia; pea nau foʻohifo ʻi hono ʻao ki he kelekele.
15 Joseph leur dit "Quelle action venez vous de commettre! Ne savez vous pas qu’un homme tel que moi devine les mystères?"
Pea pehē ʻe Siosefa kiate kinautolu, “Ko e hā ʻae meʻa ni kuo mou fai? He naʻe ʻikai te mou mahalo, ko e tangata hangē ko au, te u faʻa ʻiloʻi.”
16 Juda répondit: "Que dirons-nous à mon seigneur? Comment parler et comment nous justifier? Le Tout Puissant a su atteindre l’iniquité de tes serviteurs. Nous sommes maintenant les esclaves de mon seigneur et nous et celui aux mains duquel s’est trouvée la coupe."
Pea pehēange ʻe Siuta, “Ko e hā te mau lea ʻaki ki homauʻeiki? Pea te mau pehē ko e hā? Pea ʻe fēfē ʻemau fakatonuhia ʻakimautolu? Kuo ʻafioʻi ʻe he ʻOtua ʻae halaia ʻo hoʻo kau tamaioʻeiki; vakai, ko e kau tamaioʻeiki ʻakimautolu ʻa homauʻeiki, ʻakimautolu mo ia foki kuo ʻilo ki ai ʻae ipu ni.”
17 II répliqua: "Loin de moi d’agir ainsi! L’Homme aux mains duquel la coupe s’est trouvée, sera mon esclave; pour vous, retournez en paix auprès de votre père."
Pea pehē ʻe ia, “Tapu mo e ʻOtua ʻa ʻeku fai pehē: ka ko e tangata kuo ʻilo ʻi hono nima ʻae ipu ni, ko ʻeku tamaioʻeiki ia; ka ko kimoutolu, mou ʻalu fiemālie pe ki hoʻomou tamai.”
18 Alors Juda s’avança vers lui, en disant: "De grâce, seigneur! que ton serviteur fasse entendre une parole aux oreilles de mon seigneur et que ta colère n’éclate pas contre ton serviteur! Car tu es l’égal de Pharaon.
Pea naʻe ʻunuʻunu mai ʻa Siuta kiate ia, ʻo ne pehē, “Ko ʻeku ʻeiki, ʻoku ou kole kiate koe, ke ke tuku ke lea siʻi pe ʻa hoʻo tamaioʻeiki ki he fofonga ʻo hoku ʻeiki, pea ʻoua naʻa ke tuputāmaki mai ki hoʻo tamaioʻeiki: he ʻoku ke tatau mo Felo.
19 Mon seigneur avait interrogé ses serviteurs, disant: ‘Vous reste-t-il un père, un frère?’
Naʻe fehuʻi ʻa homauʻeiki ki heʻene kau tamaioʻeiki, ʻo pehē, ‘ʻOku ai hoʻomou tamai, pe ha tehina?’
20 Nous répondîmes à mon seigneur: ‘Nous avons un père âgé et un jeune frère enfant de sa vieillesse: son frère est mort et lui, resté seul des enfants de sa mère, son père le chérit.’
Pea naʻa mau tala ki homauʻeiki, ‘ʻOku ai ʻemau tamai ko e tangata motuʻa, pea mo e tama ʻo ʻene motuʻa, ko e tamasiʻi siʻi; pea kuo pekia hono tokoua, pea ko ia tokotaha pe kuo toe ʻi heʻene fale, pea ʻoku ʻofa ʻene tamai kiate ia.’
21 Tu dis alors à tes serviteurs: ‘Amenez-le moi, que je l’examine.’
Pea naʻa ke pehē ki hoʻo kau tamaioʻeiki, ‘Omi ia ki heni kiate au, koeʻuhi ke u sio fakapapau kiate ia.’
22 Et nous répondîmes à mon seigneur: ‘Le jeune homme ne saurait quitter son père; s’il quittait son père, il en mourrait.’
Pea naʻa mau tala ki heʻemau ʻeiki, ‘ʻE ʻikai faʻa māvae ʻae tama mo ʻene tamai: he kapau te ne tuku ʻene tamai, ʻe pekia ai ʻene tamai:’
23 Mais tu dis à tes serviteurs: ‘Si votre jeune frère ne vous accompagne, ne reparaissez point devant moi.’
Pea naʻa ke pehē ki hoʻo kau tamaioʻeiki, ‘Kapau ʻe ʻikai ʻiate kimoutolu homou tehina, ʻe ʻikai te mou toe mamata ki hoku mata.’
24 Or, de retour auprès de ton serviteur, notre père, nous lui rapportâmes les paroles de mon seigneur.
Pea ʻi heʻemau hoko ki hoʻo tamaioʻeiki ko ʻemau tamai, naʻa mau fakahā kiate ia ʻae ngaahi lea ʻa homauʻeiki.
25 Notre père nous dit: ‘Retournez acheter pour nous quelques provisions.’
Pea pehē ʻe heʻemau tamai, ‘Toe ʻalu ʻo fakatau ʻetau meʻakai siʻi.’
26 Nous répondîmes: ‘Nous ne saurions partir. Si notre jeune frère nous accompagne, nous irons; car nous ne pouvons paraître devant ce personnage, notre jeune frère n’étant point avec nous.’
“Pea naʻa mau pehē, ‘ʻE ʻikai te mau faʻa ʻalu: kapau ʻe ʻiate kimautolu homau tehina, te mau ʻalu hifo: koeʻuhi ʻe ʻikai te mau mamata ki he mata ʻoe tangata, ʻo kapau ʻe ʻikai ʻiate kimautolu homau tehina.’
27 Ton serviteur, notre père, nous dit: ‘Vous savez que ma femme m’a donné deux enfants.
Pea naʻe pehē ʻe hoʻo tamaioʻeiki ko ʻemau tamai, kiate kimautolu, ‘ʻOku mou ʻilo naʻe fanauʻi kiate au ʻe hoku uaifi ʻae tama ʻe toko ua:’
28 L’Un a disparu d’auprès de moi et j’ai dit: ‘Assurément il a été dévoré!’ et je ne l’ai point revu jusqu’ici.
Pea naʻe ʻalu ʻae tokotaha ʻiate au, pea naʻaku pehē, ‘Ko e moʻoni kuo haehae ke iikiiki ia; pea talu mei ai naʻe ʻikai te u toe mamata kiate ia:’
29 Que vous m’arrachiez encore celui ci, qu’il lui arrive malheur et vous aurez précipité cruellement ma vieillesse dans la tombe.’ (Sheol h7585)
Pea kapau te mou ʻave eni ʻiate au foki, pea hoko ha kovi kiate ia, te mou ō hifo hoku ʻuluhinā ʻi he mamahi ki he faʻitoka. (Sheol h7585)
30 Et maintenant, en retournant chez ton serviteur, mon père, nous ne serions point accompagnés du jeune homme et sa vie est attachée à la sienne!
Pea ko eni, ʻoka hoko ʻa hoʻo tamaioʻeiki ko au ki heʻeku tamai, pea ʻikai ʻiate kimautolu ʻae tama; ko e meʻa ʻi he feohi fakataha ʻene moʻui mo e moʻui ʻae tama;
31 Certes, ne voyant point paraître le jeune homme, il mourra; et tes serviteurs auront fait descendre les cheveux blancs de ton serviteur, notre père, douloureusement dans la tombe. (Sheol h7585)
‌ʻE hoko ʻo pehē, ʻoka mamata ia ʻoku ʻikai ʻiate kimautolu ʻae tama, ʻe pekia ia; pea ko hoʻo kau tamaioʻeiki te mau fakahifo ʻae ʻuluhinā ʻo hoʻo tamaioʻeiki ko ʻemau tamai ʻi he mamahi, ki he faʻitoka. (Sheol h7585)
32 Car ton serviteur a répondu de cet enfant à son père, en disant: ‘Si je ne te le ramène, je serai coupable à jamais envers mon père.’
He naʻe hoko ʻa hoʻo tamaioʻeiki, ko e fetongi ʻoe tama ki heʻene tamai, ʻo pehē, Kapau ʻe ʻikai te u toe ʻomi ia kiate koe, pea ke ʻiate au hono kovi ki heʻeku tamai ʻo taʻengata.
33 Donc, de grâce, que ton serviteur, à la place du jeune homme, reste esclave de mon seigneur et que le jeune homme reparte avec ses frères.
Pea ko eni, ʻoku ou kole kiate koe, tuku ke nofo ʻa hoʻo tamaioʻeiki ko e pōpula ki heʻeku ʻeiki, ko e fetongi ʻoe tama; kae tuku ke ʻalu ʻae tama mo hono ngaahi taʻokete.
34 Car comment retournerais-je près de mon père sans ramener son enfant? Pourrais-je voir la douleur qui accablerait mon père?"
He koeʻuhi, ʻe fēfeeʻi ʻeku faʻa ʻalu ki heʻeku tamai, kae ʻikai ʻiate au ʻae tama? Telia naʻaku mamata ki he kovi ʻe hoko ki heʻeku tamai.”

< Genèse 44 >