< 2 Chroniques 18 >

1 La gloire et la richesse de Josaphat s'accrurent encore, et il s'allia par un mariage à la famille d'Achab.
Pea ko eni naʻe lahi ʻaupito ʻae koloa mo e nāunau ʻa Sihosafate, pea naʻe hoko ia ʻo kau taha mo ʻEhapi.
2 Au bout de quelques années, il alla voir Achab en Samarie, et Achab immola, pour lui et sa suite, quantité de bœufs et de brebis; il lui fit beaucoup d'amitiés pour l'emmener avec lui contre Ramoth-Galaad.
Pea hili ʻae ngaahi taʻu naʻe ʻalu hifo ia kia ʻEhapi ki Samēlia. Pea naʻe tāmateʻi ʻe ʻEhapi ʻae fanga sipi mo e fanga pulu ʻo lahi ʻaupito, ko hono tali, pea maʻae kakai naʻe ʻiate ia, ʻo ne fakalotoʻi ia ke ʻalu hake mo ia ki Lemoti-Kiliati.
3 Et Achab, roi d'Israël, dit à Josaphat, roi de Juda: Viendras-tu avec moi à Ramoth-Galaad? L'autre répondit: Comme tu es, je suis; mon peuple est comme ton peuple, il fera la guerre comme lui.
Pea pehē ʻe ʻEhapi ko e tuʻi ʻo ʻIsileli kia Sihosafate ko e tuʻi ʻo Siuta, “Te ke fie ʻalu mo au ki Lemoti-Kiliati?” Pea naʻe pehē ʻe ia kiate ia, “ʻOku ou loto fakataha mo koe, pea ʻoku tatau hoku kakai mo hoʻo kakai: pea te mau ʻiate koe ʻi he tau.”
4 Et Josaphat dit au roi d'Israël: Consulte aujourd'hui le Seigneur.
Pea naʻe pehē ʻe Sihosafate ki he tuʻi ʻo ʻIsileli, “ʻOku ou kole kiate koe, ke ke fehuʻi ʻi he folofola ʻa Sihova he ʻaho ni.”
5 Et le roi d'Israël rassembla tous les prophètes, au nombre de quatre cents, et il leur dit: Irai-je en guerre à Ramoth-Galaad, ou m'abstiendrai-je? Et ils répondirent: Marche, le Seigneur les livrera aux mains du roi.
Ko ia naʻe tānaki ʻo fakataha ai ʻe he tuʻi ʻo ʻIsileli mei he kau palōfita ʻae kau tangata ʻe toko fāngeau, ʻo ne pehē kiate kinautolu, “Te mau ʻalu ki Lemoti-Kiliati ki he tau, pe te u taʻofi?” Pea naʻa nau pehē, “ʻAlu hake: he koeʻuhi ʻe tuku mai ia ʻe he ʻOtua ki he nima ʻoe tuʻi.”
6 Et Josaphat dit: N'y a-t-il plus ici un seul prophète du Seigneur par qui nous puissions consulter?
Ka naʻe pehē ʻe Sihosafate, “ʻOku ʻikai ʻi heni ha palōfita ʻa Sihova ʻoku toe, koeʻuhi ke tau fehuʻi ai kiate ia?”
7 Et le roi d'Israël répondit à Josaphat: Il y a encore un homme par qui l'on peut consulter le Seigneur; mais je le hais, parce que, à mon sujet, il ne prophétise jamais le bien, mais toujours le mal. C'est Michée, fils de Semis. Et Josaphat reprit: Que le roi ne tienne pas un tel langage.
Pea naʻe pehē ʻe he tuʻi ʻo ʻIsileli kia Sihosafate, “ʻOku kei toe ʻae tangata ʻe tokotaha, ʻaia ke tau fehuʻi ai kia Sihova: ka ʻoku ou fehiʻa kiate ia: he ʻoku ʻikai siʻi fakahā ʻe ia ha lelei kiate au, ka ko e kovi maʻuaipē: ko Mikaia ia ko e foha ʻo Imila.” Pea naʻe pehē ʻe Sihosafate, “Ke ʻoua naʻa lea pehē ʻe he tuʻi.”
8 Et le roi appela un eunuque, et il dit: Fais venir tout de suite Michée, fils de Semis.
Pea naʻe ui ʻe he tuʻi ʻo ʻIsileli ki heʻene tangata talifekau, ʻo ne pehē, ʻAlu ʻo ʻomi ke vave ʻa Mikaia ko e foha ʻo Imila.
9 Or, le roi d'Israël et Josaphat, roi de Juda, revêtus de robes, étaient assis chacun sur son trône, sur l'esplanade de la porte de Samarie, et tous les prophètes prophétisaient devant eux.
Pea ko e tuʻi ʻo ʻIsileli, mo Sihosafate ko e tuʻi ʻo Siuta naʻa na nofo taki taha ʻi hono nofoʻa fakatuʻi kuo teunga ʻaki hona pulupulu, pea na nonofo ʻi he malaʻe ʻi he hūʻanga ki he matapā ʻo Samēlia: pea naʻe kikite ʻe he kau palōfita kotoa pē ʻi hona ʻao.
10 L'un d'eux, Sédécias, fils de Chanaan, s'était fait des cornes de fer, et il dit: Voici ce que dit le Seigneur: Avec ces cornes tu frapperas la Syrie jusqu'à ce qu'elle soit abattue.
Pea naʻe ngaohi ʻe Setikia ko e foha ʻo Kinana ʻae ongo nifo ukamea maʻana, ʻo ne pehē, ʻOku pehē ʻe Sihova, “Te ke tekeʻi ʻa Silia ʻaki ʻae meʻa ni ʻo fai ai pe ke nau ʻauha.”
11 Et tous les prophètes prédisaient ainsi: Marche sur Ramoth-Galaad, et tu réussiras, et le Seigneur livrera à tes mains le roi de Syrie.
Pea naʻe kikite pehē pe ʻae kau palōfita kotoa pē, ʻo pehē, “ʻAlu hake ki Lemoti-Kiliati, pea ke monūʻia: koeʻuhi ʻe tuku mai ia ʻe Sihova ki he nima ʻoe tuʻi.”
12 Et le messager qui était allé querir Michée dit à celui-ci: Tous les prophètes n'ont qu'une voix pour dire de bonnes choses concernant le roi; que tes paroles soient comme celles de l'un d'eux, et tu auras bien parlé.
Pea naʻe lea ʻae tangata fekau ʻaia naʻe ʻalu ke ui ʻa Mikaia, ʻo ne pehē kiate ia, “Vakai, ko e ngaahi lea ʻae kau palōfita ʻoku fakahā pe ʻae lelei ki he tuʻi: ko ia, ʻoku ou kole kiate koe, tuku ke pehē pe hoʻo lea, ke hangē ha taha ʻokinautolu, pea ke lea lelei koe.”
13 Mais Michée répondit: Vive le Seigneur! ce que le Seigneur me dira, je le répèterai.
Pea naʻe pehē ʻe Mikaia, “ʻI he moʻui ʻa Sihova, ko ia ʻoku tala kiate au ʻe hoku ʻOtua, ko ia pe te u lea ʻaki.”
14 Et il alla devant le roi, et le roi lui dit: Michée, dois je aller en guerre à Ramoth-Galaad, ou m'en abstenir? Et il répondit: Marche, et tu réussiras, et ils te seront livrés.
Pea ʻi heʻene hoko ia ki he tuʻi, naʻe pehē ʻe he tuʻi kiate ia, “Te mau ʻalu ki Lemoti-Kiliati ke tau, pe te u taʻofi?” Pea pehē ʻe ia, “Mou ʻalu hake, mo monūʻia, pea ʻe tuku mai ʻakinautolu kotoa pē ki homou nima.”
15 Et le roi lui dit: Combien de fois t'adjurerai-je pour que tu ne me dises rien que la vérité au nom du Seigneur?
Pea pehē ʻe he tuʻi kiate ia, “ʻE liunga fiha ʻeku fakafuakavaʻi koe ke ʻoua naʻa ke lea ki ha meʻa ka ke tala ʻae moʻoni kiate au ʻi he huafa ʻo Sihova?”
16 Et Michée reprit: J'ai vu Israël dispersé sur les montagnes, comme un troupeau sans pasteur. Et le Seigneur a dit: Ces hommes n'ont point de chef, que chacun retourne en paix dans sa maison.
Pea toki pehē ʻe ia, “Naʻaku mamata ki ʻIsileli kotoa pē naʻe movetevete ʻi he ngaahi moʻunga, ʻo hangē ko e fanga sipi ʻoku ʻikai hanau tauhi: pea pehē ʻe Sihova, ‘Ko kinautolu ni, ʻoku ʻikai hanau ʻeiki: ko ia, tuku ke nau liu mai taki taha ki hono fale ʻi he fiemālie.’”
17 Et le roi d'Israël dit à Josaphat, roi de Juda: Ne t'ai-je point dit qu'à mon sujet il ne prophétisait jamais le bien, mais toujours le mal?
Pea pehē ʻe he tuʻi ʻo ʻIsileli kia Sihosafate, “ʻIkai naʻaku tala kiate koe ʻe ʻikai te ne tala ha lelei kiate au, ka ko e kovi pe?”
18 Michée reprit: Il n'en est pas ainsi; écoutez la parole du Seigneur: J'ai vu le Seigneur assis sur son trône, et toute l'armée du ciel se tenait auprès de lui à sa droite et à sa gauche.
Pea toe pehē ʻe ia, “Ko ia fanongo ki he folofola ʻa Sihova: Naʻaku mamata kia Sihova ʻoku nofo ʻi hono ʻafioʻanga, pea naʻe tuʻu ʻae kakai kotoa pē ʻoe langi ʻi hono nima toʻomataʻu mo hono toʻohema.
19 Et le Seigneur a dit: Qui trompera Achab, roi d'Israël, pour qu'il parte et succombe à Ramoth-Galaad? Et l'un répondit au Seigneur d'une sorte, l'autre différemment.
Pea naʻe pehē ʻe Sihova, ‘Ko hai ʻe faʻa fakalotoʻi ʻa ʻEhapi ko e tuʻi ʻo ʻIsileli, koeʻuhi ke ʻalu hake ia ʻo tō ʻi Lemoti-Kiliati? Pea naʻe lea ʻe he tokotaha ʻo pehē, ʻe pehē pe ia, pea lea ʻe he taha kehe ʻo pehē, ʻe pehē na ia.
20 Et l'esprit sortit des rangs, et il se plaça devant le Seigneur, et il dit: C'est moi qui le tromperai. Et le Seigneur reprit: De quelle manière?
Pea naʻe toki haʻu kituʻa ʻae laumālie ʻe taha, pea tuʻu ia ʻi he ʻao ʻo Sihova, ʻo ne pehē, ‘Te u fakalotoʻi ia.’ Pea pehē ʻe Sihova, ‘ʻAki ʻae hā?’
21 Et il dit: Je partirai, et je serai un esprit trompeur en la bouche de tous ses prophètes. Et le Seigneur dit: Tu le tromperas, et tu prévaudras; va, et fais ce que tu as dit.
Pea pehē ʻe ia, ‘Te u ʻalu atu, pea u hoko ko e laumālie loi ʻi he ngutu ʻo ʻene kau palōfita kotoa pē.’ Pea naʻe pehē ʻe Sihova, ‘Te ke faʻa fakalotoʻi ia, pea ke lavaʻi ia foki: ʻalu atu, pea ke fai ia.’”
22 Maintenant donc, voici que le Seigneur a placé un esprit trompeur en la bouche de tous tes prophètes, et le Seigneur t'a annoncé le mal.
Pea ko eni, “Vakai, kuo tuku ʻe Sihova ʻae laumālie loi ʻi he ngutu ʻo ho kau palōfita ni, pea kuo folofola ʻa Sihova ʻaki ʻae kovi kiate koe.”
23 Alors, Sédécias le Chananéen s'avança, frappa Michée à la joue, et dit: Par quel chemin l'Esprit du Seigneur est-il sorti de moi pour te parler à toi?
Pea naʻe ʻunuʻunu ʻo ofi ʻa Setikia ko e foha ʻo Kinana, ʻo ne taaʻi ʻa Mikaia ʻi he kouʻahe, ʻo ne pehē, “Ko e fē ʻae hala naʻe fou ai ʻae Laumālie ʻo Sihova meiate au ke lea kiate koe?”
24 Et Michée reprit: Tu le verras le jour où tu passeras de chambre en chambre pour te cacher.
Pea naʻe pehē ʻe Mikaia, “Vakai, te ke mamata ʻi he ʻaho ko ia ʻaia te ke hū ai ki he loki ʻi loto ke fufū koe.”
25 Et le roi d'Israël s'écria: Que l'on saisisse Michée; menez-le chez Emer, gouverneur de la ville, et chez le prince Joas, fils du roi,
Pea pehē ai ʻe he tuʻi ʻo ʻIsileli, “Mou puke ʻa Mikaia, pea toe ʻave ia kia ʻAmoni ko e pule ʻoe kolo, pea kia Soasi ko e foha ʻoe tuʻi:
26 Et dites: Voici ce que dit le roi: Emprisonnez cet homme; qu'il se nourrisse du pain et de l'eau de l'affiction jusqu'à je revienne en paix.
pea ke pehē, ‘ʻOku pehē mai ʻae tuʻi, Fakahū ʻae siana ni ki he fale fakapōpula, pea fafanga ia ʻaki ʻae mā ʻoe mamahi mo e vai ʻoe mamahi, ʻo aʻu ki heʻeku liu mai ʻi he fiemālie.’”
27 Et Michée reprit: Si tu reviens en paix, le Seigneur n'a point parlé par ma bouche. Et il ajouta: Peuple, écoutez-moi tous.
Pea naʻe pehē ʻe Mikaia, “Kapau te ke liu mai moʻoni ʻi he fiemālie, pea tā naʻe ʻikai folofola ʻa Sihova ʻiate au.” Pea naʻe pehē ʻe ia, “ʻAe kakai kotoa pē, mou tokanga.”
28 Après cela, le roi d'Israël partit avec Josaphat, roi de Juda, pour Ramoth-Galaad.
Ko ia, naʻe ʻalu hake ki Lemoti-Kiliati ʻae tuʻi ʻo ʻIsileli mo Sihosafate ko e tuʻi ʻo Siuta.
29 Et le roi d'Israël dit au roi de Juda: Aide-moi à me déguiser, et j'engagerai la bataille, et toi tu auras mes vêtements. Le roi d'Israël se déguisa donc, et il engagea la bataille.
Pea pehē ʻe he tuʻi ʻo ʻIsileli kia Sihosafate, “Te u fakapuli au, pea u ʻalu ki he tau: ka ke ʻai ʻe koe ʻa ho ngaahi pulupulu teunga.” Ko ia naʻe fakapuli ia ʻe he tuʻi ʻo ʻIsileli; pea naʻa na ō ki he tau.
30 Et le roi de Syrie donna cet ordre aux chefs des chars qui l'accompagnaient: N'attaquez ni petit ni grand, mais le seul roi d'Israël.
Pea ko eni naʻe ʻosi hono fekau ʻe he tuʻi ʻo Silia ki he ngaahi ʻeiki pule ʻo ʻene ngaahi saliote ʻaia naʻe ʻiate ia, ʻo pehē, “ʻOua naʻa mou tau ki he siʻi pe ki he lahi, ka ki he tuʻi pe ʻo ʻIsileli.”
31 Et ceci advint: quand les chefs des chars virent Josaphat, roi de Juda, ils se dirent: C'est le roi d'Israël. Et ils l'entourèrent pour l'attaquer; mais Josaphat cria au Seigneur, et le Seigneur voulut le sauver, et Dieu les détourna de lui.
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi he mamata ʻae kau ʻeiki pule ʻoe ngaahi saliote kia Sihosafate, naʻa nau pehē, “Ko e tuʻi ia ʻo ʻIsileli.” Ko ia naʻa nau tuʻu takatakai ʻiate ia ke tau: ka naʻe tangi kalanga ʻa Sihosafate, pea naʻe tokoni ia ʻe Sihova: pea naʻe fakalotoʻi ʻakinautolu ʻe he ʻOtua ke nau ʻalu ʻiate ia.
32 Et quand les chefs des chars virent que ce n'était pas le roi d'Israël, ils s'éloignèrent de lui.
He naʻe hoko ʻo pehē, ʻi he mamata ʻe he houʻeiki pule ʻoe ngaahi saliote ʻo ʻilo ʻoku ʻikai ko e tuʻi ia ʻo ʻIsileli, naʻa nau foki ki mui mei he tuli kiate ia.
33 Alors, un homme adroit, ayant tendu son arc, frappa le roi d'Israël au flanc, au défaut de la cuirasse; et le roi dit à son cocher: Tourne bride, emmène-moi hors de la mêlée, car j'ai une blessure.
Pea ko e tangata ʻe taha naʻe teke ʻae kau fana ʻo fana noa pe, pea naʻe tau ia ki he tuʻi ʻo ʻIsileli ʻi he vahaʻa ʻoe hokoʻanga ʻoe kofu tau: ko ia naʻa ne pehē ai ki heʻene tangata saliote, “Tafoki ho nima, koeʻuhi ke ke ʻave au kituʻa mei he tau he kuo u lavea.”
34 Et la bataille fut perdue pour lui ce jour-là, et il resta jusqu'au soir sur son char, en face de l'armée syrienne, et, au soleil couchant, il mourut.
Pea naʻe tupu mālohi ʻae tau ʻi he ʻaho ko ia: ka naʻe poupou hake ia ʻe he tuʻi ʻo ʻIsileli ʻi heʻene saliote ʻo tauʻi ʻae kakai Silia ʻo aʻu ki he efiafi, pea naʻe pekia ia ʻo feʻunga mo e ʻalu hifo ʻae laʻā.

< 2 Chroniques 18 >