< 2 Chroniques 30 >

1 Et Ézéchias envoya en tout Israël et en Juda, et il écrivit des lettres à Ephraïm et à Manassé, pour qu'ils vinssent au temple du Seigneur à Jérusalem, faire la Pâque du Seigneur Dieu d'Israël.
Pea naʻe fekau ʻe Hesekaia ki ʻIsileli kotoa pē mo Siuta, pea tohi ʻe ia ʻae ngaahi tohi foki ki ʻIfalemi mo Manase, koeʻuhi ke nau haʻu ki he fale ʻo Sihova ʻi Selūsalema, ke fai ʻa e [kātoanga ]ʻoe Lakaatu kia Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli.
2 Et le roi, et les princes et toute l'Église de Jérusalem, résolurent de faire la Pâque le second mois.
He naʻe fakakaukau ʻe he tuʻi mo hono ngaahi houʻeiki, mo e fakataha kotoa ʻi Selūsalema, ke fai ʻa e [kātoanga ]ʻoe Lakaatu ʻi hono ua ʻoe māhina.
3 Car ils ne la pouvaient faire en ce moment, parce qu'il n'y avait point assez de prêtres consacrés, et que tout le peuple n'était point réuni à Jérusalem.
He naʻe ʻikai te nau faʻa fai ia ʻi he ngaahi ʻaho ko ia koeʻuhi naʻe teʻeki ai fakaʻosi ʻe he kau taulaʻeiki ʻae fakamaʻa ʻakinautolu ke lahi ki ai, pea naʻe teʻeki ai fakakātoa ʻakinautolu ʻe he kakai ki Selūsalema.
4 Et cette décision fut agréable au roi et à toute l'Église.
Pea naʻe fiemālie ai ʻae tuʻi pea mo e kakai fakataha kotoa pē.
5 Ils ordonnèrent aussi que l'on proclamât en tout Israël, depuis Bersabée jusqu'à Dan, que l'on eût à venir pour faire la Pâque du Seigneur Dieu à Jérusalem; car la multitude ne l'avait jamais faite comme le prescrit l'Écriture.
Pea naʻa nau tuʻutuʻuni ʻae fono ke fanongonongo kalanga ʻi ʻIsileli kotoa pē, mei Peasipa ki Tani, koeʻuhi ke nau haʻu ke fai ʻa e [kātoanga ]ʻoe Lakaatu kia Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli ʻi Selūsalema: he naʻe ʻikai te nau fai ia ʻo fuoloa ʻo hangē ko ia naʻe tohi.
6 Les courriers, avec les lettres du roi et des princes, parcoururent tout Juda et tout Israël, selon l'ordre d'Ézéchias, et ils dirent: Fils d'Israël, revenez au Seigneur Dieu d'Abraham, d'Isaac et d'Israël; ramenez ceux de vous qui survivent et qui ont échappé aux mains du roi d'Assyrie.
Pea naʻe ʻalu ʻae kau ʻave tohi mo e ngaahi tohi mei he tuʻi mo hono houʻeiki ki he potu kotoa pē ʻo ʻIsileli mo Siuta, ʻo hangē ko e fekau ʻae tuʻi ʻo pehē, “ʻAe ngaahi fānau ʻa ʻIsileli, mou toe tafoki kia Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻEpalahame, mo ʻAisake, mo ʻIsileli pea ʻe tafoki mai ia kiate kimoutolu ʻoku toe, ʻakimoutolu kuo hao mei he nima ʻoe ngaahi tuʻi ʻo ʻAsilia.
7 Ne soyez pas comme vos pères et vos frères; ils se sont séparés du Seigneur Dieu de leurs pères, et le Seigneur les a livrés à la dévastation, comme vous avez vu.
Pea ʻoua naʻa mou hangē ko hoʻomou ngaahi tamai, pea hangē ko homou ngaahi kāinga, ʻaia naʻe fai angahala kia Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻenau ngaahi tamai, pea naʻa ne tukuange ʻakinautolu ki he malaʻia, ʻo hangē ko ia ʻoku mou mamata ki ai.
8 Maintenant donc, n'endurcissez point vos cœurs comme vos pères; glorifiez le Seigneur votre Dieu, entrez dans le lieu saint qu'il a consacré pour toujours; servez le Seigneur votre Dieu, et il détournera de vous sa terrible colère.
Pea ko eni ke ʻoua naʻa mou kia kekeva, ʻo hangē ko hoʻomou ngaahi tamai, kae tukuange ʻakimoutolu kia Sihova, pea hū ki hono fale nofoʻanga, ʻaia naʻe fakatapui ke taʻengata: pea tauhi ʻa Sihova ko homou ʻOtua, koeʻuhi ke tafoki hono houhau lahi meiate kimoutolu.
9 Car, lorsque vous serez revenus au Seigneur, vos frères et vos enfants trouveront miséricorde chez ceux qui les ont emmenés captifs, et Dieu vous les ramènera en cette terre; car le Seigneur notre Dieu est miséricordieux et compatissant, et il ne détournera point de vous sa face, si nous retournons à lui.
He kapau te mou toe tafoki kia Sihova, ʻe ʻilo ʻe homou ngaahi kāinga mo hoʻomou fānau ʻae angaʻofa ʻi he ʻao ʻokinautolu naʻe taki ʻo fakapōpulaʻi ʻakinautolu, ko ia te nau toe haʻu ai ki he fonua ni: he ko Sihova ko homou ʻOtua ʻoku angalelei ia mo angaʻofa, pea ʻe ʻikai te ne kalofaki hono fofonga meiate kimoutolu, ʻo kapau te mou tafoki kiate ia.”
10 Et les courriers passèrent de ville en ville, dans les montagnes d'Ephraïm et de Manassé, jusqu'à Zabulon, et ils furent un sujet de risée et de raillerie.
Ko ia naʻe ʻalu ai ʻae kau ʻave tohi mei he kolo ki he kolo ʻi he fonua kotoa pē ʻo ʻIfalemi mo Manase, ʻio, ʻo aʻu atu ki Sepuloni: ka naʻa nau kata manuki kiate kinautolu, pea taukae ʻakinautolu.
11 Toutefois, des hommes d'Aser, de Manassé et de Zabulon, rentrèrent en eux-mêmes, et vinrent à Jérusalem en Juda.
Ka naʻe ai ʻae niʻihi ʻi ʻAseli mo Manase, mo Sepuloni, naʻa nau fakavaivai ʻakinautolu, pea haʻu ki Selūsalema.
12 Car la main du Seigneur excita leur cœur à partir et à suivre les ordres du roi et des princes, selon la parole du Seigneur.
Pea naʻe ʻi Siuta foki ʻae nima ʻoe ʻOtua ke foaki kiate kinautolu ʻae loto taha ke fai ʻae fekau ʻae tuʻi mo e houʻeiki, ʻi he folofola ʻa Sihova.
13 Une grande multitude se réunit donc à Jérusalem pour faire la fête des azymes le second mois; l'Église fut très-nombreuse.
Pea naʻe fakakātoa ʻi Selūsalema ʻae fuʻu kakai lahi ke fai ʻae kātoanga ʻoe mā taʻefakalēvani ʻi hono ua ʻoe māhina, ko e fakataha lahi ʻaupito.
14 Et ils se levèrent, et ils abattirent dans Jérusalem tous les autels où l'on brûlait de l'encens pour les faux dieux; ils les enlevèrent et les jetèrent dans le torrent de Cédron.
Pea naʻa nau tuʻu hake ʻo fetuku ʻo liʻaki ʻae ngaahi feilaulauʻanga naʻe ʻi Selūsalema, pea nau ʻave ke mamaʻo ʻae ngaahi feilaulauʻanga ʻoe meʻa namu kakala, ʻo liʻaki ia ki he vaitafe ko Kitiloni.
15 Et ils immolèrent la pâque le quatorzième jour de la seconde lune, et les prêtres et les lévites, s'étant repentis et purifiés, offrirent des holocaustes dans le temple du Seigneur.
Pea naʻa nau toki tāmateʻi ʻa e [manu ʻoe ]Lakaatu ʻi hono hongofulu ma fā ʻoe ʻaho ʻi hono ua ʻoe māhina: pea naʻe maʻae kau taulaʻeiki mo e kau Livai, ʻonau fakamaʻa ʻakinautolu, ʻonau ʻomi ʻae ngaahi feilaulau tutu ki he fale ʻo Sihova.
16 Et chacun se tint à son rang, selon leur ordonnance et selon les commandements de Moïse, homme de Dieu; les prêtres reçurent le sang des mains des lévites.
Pea naʻa nau tuʻu ʻi honau potu ʻo taau mo honau anga, ʻo fakatatau ki he fekau ʻa Mōsese ko e tangata ʻae ʻOtua: naʻe luluku ʻe he kau taulaʻeiki ʻae toto, ʻaia naʻa nau maʻu mei he nima ʻoe kau Livai.
17 Car la plus grande partie de l'Église ne s'était point encore sanctifiée, et les lévites étaient prêts à immoler la pâque pour tous ceux qui n'avaient pu se sanctifier au Seigneur.
He naʻe ʻi ai ʻae tokolahi ʻi he fakataha naʻe ʻikai fakamaʻa: ko ia naʻe ʻi he kau Livai ʻae fekau ki he tāmateʻi ʻoe ngaahi [manu ʻoe ]Lakaatu, maʻanautolu kotoa pē naʻe ʻikai maʻa, ke fakatapui ʻakinautolu kia Sihova.
18 Parmi le peuple d'Ephraïm, de Manassé, d'Issachar, de Zabulon, le plus grand nombre ne s'était pas purifié; mais ils mangèrent la pâque contrairement à l'Écriture; à cause de cela, Ezéchias fit pour eux cette prière, disant: Que le Seigneur, dans sa bonté, soit propice
He ko e kakai tokolahi, ʻio, ʻae tokolahi ʻo ʻIfalemi, mo Manase, mo ʻIsaka, mo Sepuloni, naʻe teʻeki ai te nau fakamaʻa ʻakinautolu, ka naʻa nau kai ʻae Lakaatu kae ʻikai hangē ko ia kuo tohi. Ka naʻe lotua ʻakinautolu ʻe Hesekaia, ʻo pehē, “ʻE Sihova lelei fakamolemolea ʻakinautolu kotoa pē,
19 A tous les cœurs qui cherchent avec droiture le Seigneur Dieu de leurs pères, quoiqu'ils n'aient point la pureté que veulent les choses saintes.
‌ʻOku teuteu honau loto ke kumi ki he ʻOtua, ko Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻene ngaahi tamai, ka ʻoku teʻeki ai fakamaʻa ia ʻo fakatatau ki he fakamaʻa ʻoe fale nofoʻanga.”
20 Et le Seigneur exauça Ezéchias, et il guérit tout le peuple.
Pea naʻe tokanga ʻe Sihova kia Hesekaia, ʻo ne fakamoʻui ʻae kakai.
21 Et les fils d'Israël, qui se trouvaient à Jérusalem, firent la fête des Azymes sept jours, en grande allégresse, célébrant chaque jour le Seigneur; et les prêtres et les lévites accompagnaient leurs chants avec les instruments consacrés.
Pea naʻe fai ʻe he fānau ʻa ʻIsileli naʻe ʻi Selūsalema ʻae kātoanga ʻoe mā taʻefakalēvani ʻi he ʻaho ʻe fitu ʻi he fiefia lahi: pea naʻe fakaongo lelei ʻa Sihova ʻe he kau Livai mo e kau taulaʻeiki ʻi he ʻaho hokohoko pe, ʻi he hiva mo e meʻa faiva leʻo lahi kia Sihova.
22 Et Ezéchias parla au cœur des lévites et de tous ceux qui comprenaient le mieux le Seigneur, et ils firent la fête des Azymes sept jours, sacrifiant l'hostie pacifique, et rendant gloire au Seigneur Dieu de leurs pères.
Pea naʻe lea fakafiemālie ʻe Hesekaia ki he kau Livai kotoa pē naʻe akonaki ʻi he ʻilo lelei ʻo Sihova: pea naʻa nau kai kotoa pē lolotonga ʻae kātoanga ʻi he ʻaho ʻe fitu, ʻo ʻatu ʻae ngaahi feilaulau fakalelei, ʻo fai ʻenau vete kia Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻenau ngaahi tamai.
23 Et l'Église résolut de fêter une seconde fois sept jours, et ils les fêtèrent avec joie.
Pea naʻe alea fakataha ʻakinautolu kotoa pē ke toe tauhi mo e ʻaho ʻe fitu: pea naʻa nau tauhi ʻae ʻaho kehe ʻe fitu ʻi he fiefia.
24 Car Ezéchias offrit à Juda et à l'Église mille bœufs et sept mille brebis, et les princes amenèrent, pour le peuple, mille bœufs et dix mille brebis, et il y eut une multitude de prêtres qui furent sanctifiés.
He naʻe foaki ʻe Hesekaia ko e tuʻi ʻo Siuta ki he kakai fakataha ʻae fanga pulu ʻe taha afe, mo e sipi ʻe fitu afe: pea foaki ʻe he houʻeiki ki he kakai fakataha ʻae fanga pulu ʻe taha afe mo e sipi ʻe taha mano: pea naʻe fakamaʻa ʻakinautolu ʻe he kau taulaʻeiki tokolahi.
25 Et toute l'Église était pénétrée de joie: prêtres, lévites, Église de Juda, peuple réuni à Jérusalem, prosélytes venus de la terre d'Israël, étrangers habitant Juda.
Pea naʻe fiefia ʻae fakataha kotoa pē ʻo Siuta, fakataha mo e kau taulaʻeiki mo e kau Livai, pea mo e kakai fakataha kotoa pē naʻe haʻu mei he fonua ʻo ʻIsileli, ʻonau nofo ʻi Siuta.
26 Et l'allégresse fut grande en Jérusalem; on n'y avait point vu pareille fête depuis les jours de Salomon et de David.
Ko ia naʻe ʻi Selūsalema ʻae fiefia lahi: he talu mei he kuonga ʻo Solomone ko e foha ʻo Tevita ko e tuʻi ʻo ʻIsileli naʻe ʻikai ha meʻa pehē ʻi Selūsalema.
27 Et les prêtres et les lévites se levèrent, et ils bénirent le peuple, et leur voix fut entendue, et leur prière monta jusqu'aux saintes demeures de Dieu dans le ciel.
Pea naʻe toki tuʻu hake ʻae kau taulaʻeiki mo e kau Livai ʻonau tāpuakiʻi ʻae kakai: pea naʻe ongoʻi honau leʻo, pea naʻe aʻu atu ʻenau lotu ki hono ʻafioʻanga māʻoniʻoni, ʻi he langi.

< 2 Chroniques 30 >