< Genèse 37 >

1 Cependant, Jacob demeurait dans la terre où son père avait été passager, la terre de Chanaan.
Pea naʻe nofo ʻa Sēkope ʻi he fonua naʻe ʻāunofo ki ai ʻene tamai, ʻio, ʻi he fonua ko Kēnani.
2 Voici les générations de Jacob. Joseph avait dix-sept ans, et il paissait, avec ses frères, les brebis de son père; il était le plus jeune, et il paissait les brebis avec les fils de Balla, et avec les fils de Zelpha, femmes de son père; et ils portèrent contre Joseph à leur père une méchante accusation.
Ko e hako eni ʻo Sēkope naʻe hongofulu ma fitu ʻae taʻu ʻo Siosefa, pea naʻe tauhi ʻe ia ʻae fanga manu, ʻo fakataha mo hono ngaahi taʻokete; pea naʻe nofo ʻae tama mo e ongo tama ʻa Pila, pea mo e fānau ʻa Silipa, ko e ongo sinifu ʻo ʻene tamai: pea naʻe ʻomi ʻe Siosefa ki heʻene tamai ʻenau ongoongo kovi.
3 Jacob aimait Joseph plus qu'aucun de ses fils, parce qu'il était le fils de sa vieillesse; et il lui fut faire une tunique bigarrée.
Pea naʻe ʻofa lahi hake ʻa ʻIsileli kia Siosefa ʻi heʻene fānau kotoa pē, koeʻuhi ko hono foha ia ʻi heʻene motuʻa; pea ne ngaohi maʻana ʻae kofutuʻa pulepule.
4 Ses frères, ayant vu que son père l'aimait plus qu'aucun de ses fils, le haïrent; et ils ne pouvaient plus lui dire une seule parole de paix.
Pea kuo mamata hono ngaahi taʻokete, ʻoku ʻofa lahi hake ʻenau tamai kiate ia, ʻi hono taʻokete kotoa pē, naʻa nau fehiʻa ai kiate ia, pea naʻe ʻikai te nau lea lelei kiate ia.
5 Or, Joseph, ayant eu un songe, le rapporta à ses frères.
Pea misi ʻe Siosefa ʻae misi, pea ne tala ia ki hono ngaahi taʻokete; pea naʻe ʻāsili ai ʻenau fehiʻa kiate ia.
6 Il leur dit: Écoutez le songe que j'ai eu.
Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “ʻOku ou kole ke mou fanongo ki he misi ni, kuo u misi ʻaki;
7 Il me semblait que vous faisiez des gerbes au milieu du champ: ma gerbe se tenait debout et restait droite, et vos gerbes entourant la mienne se prosternaient devant elle.
He naʻa tau nonoʻo ʻae ngaahi u koane ʻi he ngoue, pea vakai, naʻe tuʻu hake ʻeku u koane, ʻo tuʻu totonu; pea vakai, ko hoʻomou ngaahi u koane naʻa nau tutuʻu hake ʻo takatakai ia, ʻo nau punou ki heʻeku u koane.”
8 Ses frères lui dirent: Est-ce que tu dois être roi et régner sur nous, ou nous dominer comme un seigneur? Et ils le haïssaient plus encore, à cause de ses songes et à cause de son récit.
Pea pehē ʻe hono ngaahi taʻokete kiate ia, “He ko e moʻoni te ke pule kiate kimautolu? Pea te ke mālohi kiate kimautolu?” Pea ʻāsili ai ʻenau fehiʻa kiate ia ʻi heʻene misi, mo ʻene ngaahi lea.
9 Il eut plus tard un autre songe qu'il raconta à son père et à ses frères, disant: J'ai encore eu un songe; le voici: C'était comme le soleil, et la lune, et onze étoiles qui m'adoraient.
Pea misi ia ʻae misi ʻe taha, pea ne tala ia ki hono ngaahi taʻokete, ʻo pehē, “Vakai, kuo u misi ʻae misi ʻe taha, pea vakai, ko e laʻā mo e māhina, mo e fetuʻu ʻe hongofulu ma taha, naʻa nau punou kiate au.”
10 Son père le réprimanda, et lui dit: Qu'est-ce que ce songe que tu as eu? Est-ce donc que moi, et la mère, et tes frères, nous en viendrons à t'adorer sur la terre?
Pea ne fakahā ki heʻene tamai, mo hono ngaahi taʻokete: pea valoki ia ʻe heʻene tamai, ʻo ne pehē kiate ia, “Ko e hā ʻae misi ni kuo ke misi ʻaki? Ko e moʻoni ʻe pehē au mo hoʻo faʻē, mo ho ngaahi taʻokete, ke mau punou ʻakimautolu kiate koe, ki he kelekele?”
11 Ainsi ses frères le jalousaient; quant au père, il méditait sur ces choses.
Pea naʻe meheka ʻa hono ngaahi taʻokete kiate ia; ka naʻe tokanga ʻene tamai ki he lea.
12 Sur ces entrefaites, ses frères partirent pour paître en Sichem les brebis de leur père;
Pea naʻe ʻalu hono ngaahi taʻokete ki Sikemi, ke fafanga ʻae fanga manu ʻa ʻenau tamai.
13 Et Israël dit à Joseph: Tes frères ne paissent-ils pas en Sichem? Viens, que je t'envoie auprès d'eux; et il dit: Me voici.
Pea pehē ʻe ʻIsileli kia Siosefa, “ʻIkai ʻoku fafanga ʻe ho ngaahi taʻokete ʻae fanga manu ʻi Sikemi?” Haʻu, pea te u fekau koe kiate kinautolu. Pea pehē ʻe ia, “Ko au eni.”
14 Jacob lui dit: Vas-y; vois si tes frères se portent bien, ainsi que les brebis, et rapporte-le-moi. Joseph étant donc parti de la vallée d'Hébron pour aller en Sichem,
Pea pehē ʻe ia kiate ia, “Ke ke ʻalu, ʻo vakai pe ʻoku lelei ʻa ho ngaahi taʻokete, pea lelei mo e fanga manu; pea ke haʻu ʻo tala mai.” Pea ne fekau ia mei he teleʻa ʻo Hepeloni ʻo ne hoko ki Sikemi.
15 Un homme le rencontra errant dans la campagne, et l'homme l'interrogea, disant: Que cherches-tu?
Pea naʻe ʻilo ia ʻe he tangata ʻe taha, pea vakai, naʻe ʻalu he pe ia ʻi he fonua; pea fehuʻi ʻae tangata kiate ia, ʻo pehē, “Ko e hā ʻoku ke kumi?”
16 Il répondit: Je cherche mes frères; dis-moi où ils paissent.
Pea ne pehē, “ʻOku ou kumi hoku ngaahi taʻokete; ʻoku ou kole kiate koe, fakahā kiate au ʻae potu ʻoku nau fafanga ai ʻae fanga manu.”
17 L'homme reprit: Ils ont quitté leur pâturage, car je les ai entendus se dire: Allons en Dothaïn. Joseph alla aussitôt où étaient ses frères, et il les trouva en Dothaïn.
Pea pehēange ʻe he tangata, “Kuo nau ō, he naʻaku fanongo ki heʻenau pehē, Tau ō ki Totani.” Pea naʻe muimui ʻa Siosefa ki hono ngaahi taʻokete, pea ne ʻilo ʻakinautolu ʻi Totani.
18 Dès qu'ils l'aperçurent de loin, bien avant qu'il les eût abordés, ils pensèrent méchamment à le faire mourir;
Pea kuo nau mamata kiate ia, ʻi heʻene kei mamaʻo, ʻi he teʻeki ke ne ofi kiate kinautolu, naʻa nau alea fakataha, ke tāmateʻi ia.
19 Et ils se dirent entre eux: Voilà le songeur qui vient.
Pea naʻa nau fealēleaʻaki, ʻo pehē, “Vakai, ʻoku haʻu ʻae faʻa misi ni.”
20 Maintenant donc allons, tuons-le, et jetons-le dans une des citernes; puis nous dirons: Une bête fauve l'a mangé; nous verrons alors ce qu'il adviendra de ses songes.
Pea ko ia ke tau tāmateʻi ia pea lī ia ki ha luo, pea te tau pehē, kuo kai ia ʻe ha manu fekai; pea te tau vakai, pe ʻe hoko ʻo fēfē ʻene ngaahi misi.
21 Ce qu'ayant entendu Ruben, il résolut de l'arracher de leurs mains, et il dit: Non, ne lui donnons pas le coup de la mort.
Pea fanongo ki ai ʻa Lupeni, ʻo ne fakahaofi ia mei honau nima; ʻo ne pehē, “ʻOua naʻa tau tāmateʻi ia.”
22 Ruben, qui voulait l'arracher de leurs mains et le rendre à son père, leur dit: Ne versez pas de sang; jetez-le dans une des citernes du désert, mais ne portez pas les mains sur lui.
Pea pehē ʻe Lupeni kiate kinautolu, “ʻOua naʻa lingi toto, kae lī ia ki he luo ni, ʻoku ʻi he toafa, pea ʻoua naʻa ala ha nima kiate ia;” naʻa ne pehē koeʻuhi ke ne toʻo ia mei honau nima, ke toe ʻatu ia ki heʻene tamai.
23 Lors donc que Joseph arriva près de ses frères, ils le dépouillèrent de la tunique bigarrée dont il était vêtu.
Pea kuo hoko atu ʻa Siosefa ki hono ngaahi taʻokete, pea pehē, naʻa nau toʻo ʻae kofutuʻa ʻo Siosefa meiate ia, ʻae kofutuʻa pulepule naʻe ʻiate ia;
24 Et, l'ayant pris, ils le jetèrent dans la citerne, qui alors se trouvait vide; il n'y avait pas une goutte d'eau.
Pea nau ʻave ia ʻo lī ki he luo; pea naʻe maha pe ʻae luo, naʻe ʻikai ʻi ai ha vai.
25 Ils s'assirent ensuite pour manger du pain, et, ayant levé les yeux, ils virent des voyageurs ismaélites arrivant de Galaad avec leurs chamelles chargées de parfums, de gomme et de myrrhe qu'ils allaient vendre en Égypte.
Pea nau nofo ki lalo ke kai mā: pea ʻi he hanga hake honau mata ʻo sio, pea vakai, naʻe haʻu ʻae fononga ʻoe kakai ʻIsimeʻeli, naʻe haʻu mei Kiliate, mo e nau fanga kāmeli, naʻe fakaheka ki ai ʻae ngaahi ʻakau namu lelei, mo e pulu mo e pulu nanamu, ko e nau fetuku ia ki ʻIsipite.
26 Alors, Juda dit à ses frères: Que nous reviendra-t-il d'avoir fait périr notre frère, et de cacher son sang?
Pea lea ʻa Siuta, ʻo pehē ki hono ngaahi taʻokete, “Ko e hā hono ʻaonga, ʻo ʻetau tāmateʻi hotau tehina, pea fufū hono toto?
27 Vendons-le plutôt à ces Ismaélites et ne portons pas les mains sur lui, car il est notre frère et notre chair. Ses frères y consentirent.
Haʻu, ke tau fakatau ia ki he kau ʻIsimeʻeli, kaeʻoua naʻa ʻiate ia hotau nima: he ko hotau tehina ia mo hotau kakano.” Pea loto ki ai ʻa hono ngaahi taʻokete.
28 Comme les marchands madianites approchaient, ils tirèrent Joseph de la citerne, le mirent sur pied, et le vendirent aux Ismaélites vingt drachmes d'or; et les hommes emmenèrent Joseph en Égypte.
Pea ʻalu ʻo ofi ki ai ʻae kakai Mitiani ko e kau fakatau: pea naʻa nau toho hake ʻa Siosefa mei he luo, pea nau fakatau ʻa Siosefa ki he kau ʻIsimeʻeli, ʻaki ʻae konga siliva ʻe uofulu; pea naʻa nau ʻave ʻa Siosefa ki ʻIsipite.
29 Cependant, Ruben était revenu vers la citerne, et n'y voyant point Joseph, il déchira ses vêtements.
Pea toe ʻalu ʻa Lupeni ki he luo pea vakai, naʻe ʻikai ʻi he luo ʻa Siosefa pea haehae ʻe ia hono ngaahi kofu.
30 Puis se tournant vers ses frères, il leur dit: L'enfant n'est plus là; et moi, où désormais irai-je?
Pea toe haʻu ia ki hono ngaahi tokoua, ʻo ne pehē, “Kuo ʻikai ʻae tama; pea ko au, te u ʻalu ki fē?”
31 Ils prirent la tunique de Joseph, égorgèrent un chevreau pris parmi les chèvres, souillèrent de sang la tunique bigarrée,
Pea naʻa nau toʻo ʻae kofutuʻa ʻo Siosefa, ʻo nau tāmateʻi ʻae ʻuhikiʻi kosi, ʻo nau unu ʻae kofutuʻa ʻi he toto:
32 Et la renvoyèrent à leur père; ceux qui la portaient lui dirent: Nous avons trouvé cette tunique, vois si ce n'est pas la tunique de ton fils.
Pea nau fekau ke ʻave ʻae kofutuʻa pulepule ki heʻenau tamai; ʻo nau pehē, “Kuo mau ʻilo ʻae meʻa ni; pea ke vakai, pe ko e kofutuʻa ʻo ho foha pe ʻikai.”
33 Il la reconnut aussitôt, et dit: C'est la tunique de mon fils; une bête fauve l'a mangé, une bête fauve a ravi Joseph.
Pea ne ʻilo ia, ʻo ne pehē, “Ko e kofutuʻa ia ʻo hoku foha; kuo kai ia ʻe he manu fekai; kuo haehae nai, ʻo fakaikiiki ʻa Siosefa.”
34 Et Jacob déchira ses vêtements; il ceignit ses reins d'un cilice, et il pleura son fils bien des jours.
Pea haehae ʻe Sēkope hono ngaahi kofu, pea ne ai ʻae tauangaʻa, pea ne tēngihia hono foha ʻo ʻaho lahi.
35 En vain ses fils se réunirent-ils avec ses filles, et vinrent-ils tous pour le consoler; il ne voulut point être consolé, disant: Je descendrai près de mon fils au sein de la terre en pleurant. Et le père de Joseph le pleura, (Sheol h7585)
Pea tuʻu hake hono ngaahi foha mo hono ngaahi ʻofefine ke nau fakafiemālieʻi ia; ka naʻe ʻikai te ne tali ʻae fakafiemālie; pea ne pehē, “He te u ʻalu hifo tangi pe ki he faʻitoka ki hoku foha.” Naʻe pehē ʻae tangi ʻa ʻene tamai koeʻuhi ko ia. (Sheol h7585)
36 Quant aux Madianites, ils vendirent Joseph en Égypte, à Putiphar, eunuque du Pharaon, chef de ses cuisines.
Pea naʻe fakatau ia ʻe he kakai Mitiani ki ʻIsipite, kia Potifa, ko e matāpule ʻa Felo, ko e pule ʻoe kau leʻo.

< Genèse 37 >