< Isaïe 47 >

1 Descends, assieds-toi dans la poussière, vierge, fille de Babel! Assieds-toi à terre; plus de trône, fille des Caldéens! Car tu ne seras plus appelée la délicate, la voluptueuse.
«I Babilning pak ⱪizi, kelip topa-qangƣa oltur; I kaldiylǝrning ⱪizi, tǝhtsiz bolup yǝrgǝ oltur! Qünki sǝn «latapǝtlik wǝ nazuk» dǝp ikkinqi atalmaysǝn.
2 Prends les deux meules, et mouds de la farine; défais tes tresses, déchausse-toi, découvre tes jambes, passe les fleuves.
«Tügmǝn texini qɵrüp, un tart ǝmdi, Qümpǝrdǝngni eqip taxla, Kɵnglikingni seliwǝt, Paqiⱪingni yalingaqla, Dǝryalardin su keqip ɵt;
3 Que ta nudité soit découverte, et qu'on voie ta honte! Je ferai vengeance, je n'épargnerai personne.
Uyatliⱪing eqilidu; Bǝrⱨǝⱪ, nomusungƣa tegilidu; Mǝn intiⱪam alimǝn, Ⱨeqkimni ayap ⱪoymaymǝn.
4 Notre Rédempteur s'appelle l'Éternel des armées, le Saint d'Israël!
Bizning Ⱨǝmjǝmǝt-Ⱪutⱪuzƣuqimiz bolsa, «Samawi ⱪoxunlarning Sǝrdari bolƣan Pǝrwǝrdigar» Uning nami; U Israildiki Muⱪǝddǝs Bolƣuqidur.
5 Habite dans le silence, fuis dans les ténèbres, fille des Caldéens! Car tu ne seras plus appelée dominatrice des royaumes.
I kaldiylǝrning ⱪizi, süküt ⱪelip jim oltur, Ⱪarangƣuluⱪⱪa kirip kǝt; Qünki buningdin keyin ikkinqi «sǝltǝnǝtlǝrning hanixi» dǝp atalmaysǝn.
6 J'étais irrité contre mon peuple; j'ai profané mon héritage, je les ai livrés entre tes mains: tu n'as point usé de miséricorde envers eux, tu as fait lourdement peser ton joug sur le vieillard.
Mǝn Ɵz hǝlⱪimdin ƣǝzǝplǝndim, Xunga Ɵzümning mirasimni bulƣiwǝttim, Xuning bilǝn ularni ⱪolungƣa tapxurup bǝrdim; Sǝn bolsang ularƣa ⱨeqⱪandaⱪ rǝⱨim kɵrsǝtmiding; Yaxanƣanlarning üstigimu boyunturuⱪlarni intayin eƣir ⱪilip salding;
7 Tu as dit: Je dominerai à toujours! Si bien que tu ne prenais pas garde à ces choses, tu ne pensais pas quelle en serait la fin.
Xuning bilǝn sǝn: — «Mǝn mǝnggügǝ hanix bolimǝn» dǝp, Muxu ixlarni kɵnglüngdin ⱨeq ɵtküzmiding; Ularning aⱪiwitini ⱨeq oylap baⱪmidingsǝn.
8 Et maintenant, écoute ceci, voluptueuse, qui habites en sécurité, qui dis en ton cœur: Moi, et nulle autre que moi! Je ne deviendrai pas veuve, je ne connaîtrai pas le deuil des enfants!
Əmdi ⱨazir, i ǝndixisiz yaxap kǝlgüqi, Ɵz-ɵzigǝ: «Mǝnla bardurmǝn, mǝndin baxⱪa ⱨeqkim yoⱪtur, Mǝn ⱨǝrgiz tul ayalning japasini yaki balilardin mǝⱨrum boluxning japasini tartmaymǝn» — degüqi, I sǝn ǝyx-ixrǝtkǝ berilgüqisǝn, Xuni anglap ⱪoy: —
9 Elles viendront sur toi, ces deux choses, en un moment et le même jour, le deuil des enfants et le veuvage; elles viendront sur toi, sans que rien n'y manque, malgré le nombre de tes sortilèges, malgré la multitude de tes enchantements!
«Dǝl muxu ikki ix, — Balilardin mǝⱨrum bolux wǝ tulluⱪ — Bir dǝⱪiⱪidǝ, bir kün iqidila bexingƣa tǝng qüxidu; Nurƣunliƣan jadugǝrlikliring tüpǝylidin, Bǝk kɵp ǝpsunliring üqün ular toluⱪ bexingƣa kelidu.
10 Tu t'es confiée dans ta malice, et tu as dit: Personne ne me voit. Ta sagesse et ta science t'ont séduite, et tu as dit en ton cœur: Moi, et nulle autre que moi!
Qünki sǝn ɵzüngning rǝzillikinggǝ tayanƣansǝn, Sǝn «Ⱨeqkim meni kɵrmǝydu» — deding; Sening danaliⱪing wǝ biliming ɵzüngni eziⱪturup, Sǝn kɵnglüngdǝ: — «Mǝnla bardurmǝn, mǝndin baxⱪa biri yoⱪtur» — deding.
11 Mais un mal viendra sur toi, que tu n'auras pas vu poindre; une calamité tombera sur toi, que tu ne pourras détourner; une ruine que tu n'auras pas prévue viendra subitement sur toi!
Biraⱪ balayi’apǝt seni besip kelidu; Sǝn uning kelip qiⱪixini bilmǝysǝn; Ⱨalakǝt bexingƣa qüxidu; Sǝn ⱨeqⱪandaⱪ «ⱨamiy puli» bilǝn uni tosalmaysǝn; Sǝn ⱨeq kütmigǝn wǝyranqiliⱪ tuyuⱪsiz seni besip qüxidu.
12 Parais avec tes enchantements et avec la multitude de tes sortilèges, auxquels tu t'es fatiguée dès ta jeunesse! Peut-être pourras-tu en tirer profit, peut-être te rendras-tu redoutable!
Əmdi ⱪeni, yaxliⱪingdin tartip ɵzüngni upritip kǝlgǝn ǝpsunliringni, Xundaⱪla nurƣunliƣan jadugǝrlikliringni ⱨazir oⱪup turiwǝr; Kim bilsun, sǝn ulardin payda kɵrüp ⱪalamsǝn? Birǝr nemini tǝwritip ⱪoyalarsǝn ⱨǝrⱪaqan?!
13 Tu es lasse de la multitude de tes conseils. Qu'ils paraissent, ceux qui interrogent les cieux, qui examinent les étoiles, qui font leurs prédictions aux nouvelles lunes! qu'ils te délivrent de ce qui va venir sur toi!
Sǝn alƣan mǝsliⱨǝtliring bilǝn ⱨalsizlinip kǝtting; Əmdi asmanlarƣa ⱪarap tǝbir bǝrgüqilǝr, Yultuzlarƣa ⱪarap palqiliⱪ ⱪilƣuqilar, Yengi aylarni kɵzitip munǝjjimlik ⱪilip ixlarni «aldin’ala eytⱪuqilar» ornidin tǝng turup bexingƣa qüxidiƣanlardin seni ⱪutⱪuzsun!
14 Les voilà devenus comme du chaume; le feu les brûle, ils ne se sauveront pas du pouvoir des flammes; ce ne sera pas un brasier pour cuire leur pain, ni un feu pour s'asseoir auprès.
Mana, ular pahaldǝk bolup ketidu; Ot ularni kɵydüriwetidu; Ular ɵzlirini yalⱪunning ⱪolidin ⱪutⱪuzalmaydu; Biraⱪ ularda adǝmni issitⱪudǝk ⱨeq kɵmür, Yaki adǝm issinƣudǝk ⱨeq gülhan yoⱪtur!
15 Tels sont pour toi ceux avec qui tu t'es lassée, avec lesquels tu trafiquas dès ta jeunesse: ils errent chacun de son côté; il n'y a personne pour te sauver!
Seni awarǝ ⱪilƣan, Yaxliⱪingdin tartip sǝndǝ soda ⱪilƣanlar sanga muxundaⱪ paydisiz bolidu; Ⱨǝrbiri ɵz yolini izdǝp ketip ⱪalidu; Seni ⱪutⱪuzƣudǝk ⱨeqkim yoⱪtur.

< Isaïe 47 >