< Actes 21 >

1 Nous étant enfin séparés, nous reprîmes la mer et marchant, vent arrière, nous arrivions bientôt à Cos; le lendemain nous étions à Rhodes, le troisième jour à Patare.
Are xqajach qibꞌ kukꞌ ri alaxik, xujok pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ jaꞌ, sukꞌum xujeꞌ pa leꞌaj sutital che jaꞌ ubꞌiꞌnam Cos. Chukabꞌ qꞌij xujqꞌax chik pa ri tinimit Rodas, kꞌa te riꞌ xujeꞌ pa ri tinimit Pátara.
2 Là nous trouvions un navire qui faisait voile pour la Phénicie et qui nous prit à son bord.
Xqariq kꞌu jun jukubꞌ bꞌinibꞌal ri kꞌo pa Pátara ri keꞌ pa Fenicia, xujeꞌ chupam.
3 Bientôt l'île de Chypre était en vue, mais, la laissant sur notre gauche, nous marchions sur la Syrie et nous arrivions à Tyr. C'était là que le navire devait laisser son chargement.
Are xujqꞌax pa ri plo, xqil apanoq pa ri qamox ri chꞌaqaꞌp ulew sutital che jaꞌ ubꞌiꞌ Chipre, xqataqej ri qabꞌe, xujopan je laꞌ pa Tiro ri kꞌo pa Siria xujikꞌow na chilaꞌ rumal chi ri jukubꞌ bꞌinibꞌal xuya na nikꞌaj jastaq chilaꞌ.
4 Nous allâmes voir les disciples et restâmes sept jours avec eux. Dirigés par l'Esprit, ils disaient à Paul de ne pas monter à Jérusalem;
Xeꞌqariq kꞌu jujun kojonelabꞌ chilaꞌ, xujkanaj kan wuqubꞌ qꞌij kukꞌ. E kꞌo kꞌu e kojonelabꞌ ri xkiqꞌalajisaj jastaq ri xubꞌij ri Uxlabꞌixel chike, rumal riꞌ xkibꞌij che ri Pablo chi man keꞌ ta pa ri tinimit Jerusalén.
5 mais, notre séjour achevé, nous nous mîmes en route pour le départ. Tous, avec leurs femmes et leurs enfants, nous conduisirent hors de la ville; et là, agenouillés sur le sable du rivage, nous priâmes ensemble
Are xtzꞌaqat wuqubꞌ qꞌij uj kꞌo kukꞌ ri kojonelabꞌ, xujel bꞌik pa ri tinimit Tiro. Konojel ri kojonelabꞌ, ri achyabꞌ, ri e kixoqil, xuqujeꞌ ri e kalkꞌwaꞌl xujeꞌkijacha kanoq. Are xujopan chuchiꞌ ri plo xujxukiꞌk, xqbꞌan chꞌawem cho ri Dios.
6 et nous nous dîmes adieu. Nous montâmes ensuite à bord et les frères retournèrent chez eux.
Kꞌa te riꞌ xeꞌqamatzej kanoq kꞌa te riꞌ xujtzalij pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal, ri aꞌlaxik kꞌut xetzalij kan cho kachoch.
7 Notre traversée se termina par le trajet de Tyr à Ptolémaïde; nous allâmes y saluer les frères et restâmes un jour avec eux;
Ri uj xqataqej ri qabꞌe pa ri plo, qelik loq pa ri tinimit Tiro xujopan pa ri tinimit Tolemaida. Xqaya rutzil kiwach ri qachalal ri e kꞌo chilaꞌ xuqujeꞌ xujkanaj kan jun qꞌij kukꞌ.
8 le lendemain nous partions pour Césarée. A notre arrivée, nous nous rendîmes chez l'évangéliste Philippe, qui était l'un des sept diacres. C'est chez lui que nous demeurâmes.
Chukabꞌ qꞌij ri Pablo xuqujeꞌ ri uj xujel bꞌik pa Tolemaida, xujeꞌ pa ri tinimit Cesarea, are uj kꞌo chi chilaꞌ xujeꞌ cho rachoch ri Felipe, tzijol rech ri Utz laj uTzij ri Dios, jun chike ri wuqubꞌ patanijelabꞌ ri xechaꞌ pa Jerusalén.
9 Il avait quatre filles non mariées, qui étaient prophétesses.
Ri Felipe e kꞌo kajibꞌ umiꞌal ri man e kꞌulan taj. We alitomabꞌ riꞌ e qꞌalajisal taq rech ri utzij ri Dios.
10 Nous y étions depuis plusieurs jours lorsque arriva de Judée un prophète du nom d'Agabus.
Kebꞌ oxibꞌ qꞌij chik uj kꞌo chilaꞌ, are xopan jun qꞌalajisal rech ri utzij ri Dios, ubꞌiꞌ Agabo upetik pa ri tinimit Judea.
11 Il vint à nous, prit la ceinture de Paul et, s'attachant les pieds et les mains, il dit: «Voici ce que déclare l'Esprit saint: L'homme à qui appartient cette ceinture sera ainsi lié à Jérusalem par les Juifs et livré par eux aux mains des païens.»
Xujuchꞌabꞌej, kꞌa te riꞌ xukꞌam ri ximbꞌal upam ri Pablo, xuxim ri raqan xuqujeꞌ ri uqꞌabꞌ rukꞌ, xubꞌij: Ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel kubꞌij are kopan ri ajchoqꞌe we pas riꞌ pa ri tinimit Jerusalén, jewaꞌ kakibꞌan na ri winaq aꞌj Israel chuyutik. Kakijach na pa kiqꞌabꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel taj.
12 A ces paroles les gens de l'endroit et nous, suppliâmes Paul de ne pas monter à Jérusalem.
Are xqata we tzij riꞌ, uj e qachiꞌl ri winaq aꞌj Cesarea xqabꞌochiꞌj ri Pablo rech man keꞌ ta pa Jerusalén.
13 Mais il nous répondit: «Que faites-vous là à pleurer et à me fendre le coeur? Je suis prêt, quant à moi, non seulement à me laisser enchaîner, mais à mourir à Jérusalem pour le nom du Seigneur Jésus.»
Ri Pablo kꞌut xubꞌij: ¿Jas che kixoqꞌik, xaq kiyak nubꞌis? Ri in nujachom wibꞌ, man xwi taj pa yutik, xane nujachom wibꞌ pa kamikal rumal rech ri ubꞌiꞌ ri Ajawxel je laꞌ pa ri tinimit Jerusalén.
14 Comme nous ne pouvions le persuader, nous n'insistâmes pas davantage et nous dîmes: «Que la volonté du Seigneur se fasse!»
Man xujkwin ta kꞌut xqaqꞌatej, xaq xqaya chi jeriꞌ, Xwi xqabꞌij che: ¡Chubꞌana ri urayibꞌal ukꞌuꞌx ri Ajawxel awukꞌ!
15 Ces quelques jours passés, nous fîmes nos préparatifs de départ, et nous montâmes à Jérusalem.
Are ikꞌowinaq chi kebꞌ oxibꞌ qꞌij, xqasukꞌumaj ri qajastaq xujeꞌ pa ri tinimit Jerusalén.
16 Quelques-uns des disciples de Césarée nous y accompagnèrent et nous conduisirent chez un ancien disciple, un Chypriote, nommé Mnason, qui devait nous donner l'hospitalité.
Xujkachiꞌlaj bꞌik jujun kojonelabꞌ aꞌj Cesarea. Jun chike ubꞌiꞌ Mnasón kel pa Chipre. Ojer laj kojonel, qachomam kꞌut chi kujkanaj kan rukꞌ cho ri rachoch.
17 Les frères, à notre arrivée à Jérusalem, nous firent un fort bon accueil.
Are xujopan pa ri tinimit Jerusalén, xujkikꞌulaj ri qachalal, sibꞌalaj xekiꞌkot qukꞌ.
18 Le lendemain, Paul se rendit avec nous chez Jacques; tous les Anciens s'y étaient rassemblés.
Chukabꞌ qꞌij xeꞌ ri Pablo qukꞌ, xujeꞌ kꞌu chuchꞌabꞌexik ri Jacobo. Kimulim kꞌu kibꞌ konojel ri kꞌamal taq kibꞌe ri kojonelabꞌ rech Jerusalén chilaꞌ.
19 On se donna le salut de paix, et Paul raconta en détail ce que Dieu avait fait dans le monde païen par son ministère.
Ri Pablo xuya rutzil kiwach konojel, kꞌa te riꞌ xutzijoj ronojel ri ubꞌanom ri Dios chkixoꞌl ri winaq ri man aꞌj Israel taj.
20 Les Anciens, l'entendant, rendaient gloire à Dieu. Cependant ils lui dirent: «Tu vois, frère, que les Juifs devenus croyants se comptent par milliers, et tous sont d'ardents zélateurs de la Loi.
Are xkita ri xubꞌij, xkiya uqꞌij ri Dios. Xkibꞌij che ri Pablo: Jeꞌ, qachalal. Pune ta ne jeriꞌ, e kꞌi mil winaq aꞌj Israel e kojoninaq. Kakibꞌij chi rajawaxik wi kaqataqej u ubꞌanik ri kubꞌij ri utaqanik ri Moisés.
21 Or, on leur a raconté que tu prêches l'apostasie de la Loi de Moïse à tous les Juifs disséminés parmi les païens, les détournant de circoncire leurs enfants et de marcher selon les rites d'Israël.
Bꞌiꞌtal kꞌu chike we winaq riꞌ chi ri at tajin kaꞌtijoj konojel ri winaq aꞌj Israel chi man rajawaxik ta chik keꞌniman che ri xtaqan wi ri qamam Moisés. Xuqujeꞌ kakibꞌij chi kabꞌij chi man rajawaxik taj kokisax ketal xuqujeꞌ man rajawaxik taj kakaꞌn ri naqꞌatajibꞌal ke ri winaq aꞌj Israel.
22 Qu'y a-t-il donc à faire? Il est de toute évidence qu'une foule énorme se rassemblera, car on apprendra ton arrivée.
¿Jas kꞌu kaqabꞌano? Kakimulij na kibꞌ riꞌ ri winaq are kakito chi at ulinaq waral.
23 Fais ce que nous allons te dire: Nous avons ici quatre hommes qui ont contracté un voeu.
Are utz na we kabꞌan ri kaqabꞌij: e kꞌo kajibꞌ achyabꞌ qukꞌ ri kakaꞌn na jas ri xkitzuj u ubꞌanik cho ri Dios.
24 Prends-les, purifie-toi avec eux, supporte les frais pour qu'ils puissent se faire raser la tête; chacun saura alors que ce qu'on a raconté de toi n'est rien et que toi aussi tu pratiques la Loi et l'observes.»
Chaꞌkꞌama bꞌik we achyabꞌ riꞌ awukꞌ pa ri Templo, are kakesaj ri awas chikij, chabꞌana awe kukꞌ. Chaya ri pwaq ri rajawaxik chike rech kekwinik kakisokaj ri kiwiꞌ rech konojel kakilo chi man qas tzij ta riꞌ ri kabꞌix chawe, xane at kanimaj ri kubꞌij ri utaqanik ri Moisés.
25 «Quant aux païens devenus croyants, nous avons décidé (et nous le leur avons fait dire) qu'ils devaient s'abstenir des viandes offertes en sacrifice aux dieux, du sang, des animaux morts par suffocation, et de la fornication.»
Are kꞌu ri winaq ri e kojoninaq ri man aꞌj Israel taj, qatzꞌibꞌam bꞌik wuj chike, qabꞌim chike chi rajawaxik man kakitij ta ri tiꞌj ri yoꞌm chkiwach taq tyox ri xa e bꞌanom kumal winaq, man kakitij ta kikꞌ, man kakitij ta ki tiꞌjol awaj e jitzꞌatalik, xuqujeꞌ man kakaꞌn ta mak kukꞌ taq achyabꞌ xuqujeꞌ ixoqibꞌ.
26 Paul alors se mit en la compagnie de ces hommes et dès le lendemain il se purifia avec eux, puis il entra dans le Temple pour indiquer d'avance le jour où les rites de purification seraient achevés et où chacun d'eux ferait offrir le sacrifice.
Xpe kꞌu ri Pablo, xuꞌkꞌam bꞌik kajibꞌ achyabꞌ rukꞌ. Chukabꞌ qꞌij xresaj ri awas chirij junam kukꞌ, kꞌa te riꞌ xok pa ri Templo chubꞌixik chike janipa qꞌij karaj na chi resaxik ri awas chikij, are kakitzuj aꞌwaj chi kijujunal cho ri Dios.
27 Les sept jours allaient expirer, quand les Juifs d'Asie l'aperçurent dans le Temple, ameutèrent toute la foule et mirent la main sur lui:
Jubꞌiqꞌ kꞌu karaj katzꞌaqat ri wuqubꞌ qꞌij, e kꞌo jujun winaq aꞌj Israel e petinaq pa ri tinimit Asia ri xkil ri Pablo kꞌo pa ri Templo. Xeꞌkimulij ri winaq, xkikoj kikꞌuꞌx,
28 «Au secours! enfants d'Israël! crièrent-ils, le voilà, l'homme qui déclame partout, devant tout le monde, contre le peuple, contre la Loi, contre ce saint Lieu! Il vient de plus d'introduire des païens dans le Temple; c'est un profanateur du sanctuaire!»
xkiraq kichiꞌ, xkibꞌij: ¡Achyabꞌ aꞌj Israel! ¡Chujitoꞌ! We achi riꞌ kawaꞌkat pa ronojel taq ri tinimit. Kuya kꞌutuꞌn chike ri winaq puꞌwi ri man utz taj kakibꞌan ri qawinaqil, chrij ri utaqanik ri Moisés, xuqujeꞌ chrij we loqꞌalaj ja riꞌ. Uꞌkꞌamom kꞌu bꞌik jujun winaq aꞌj Grecia ri man e qawinaqil taj pa ri Templo, ubꞌanom ri awas ubꞌanik pa we loqꞌalaj kꞌolibꞌal riꞌ.
29 — On avait vu, en effet, Trophime d'Éphèse dans la ville avec lui, et on croyait que Paul l'avait introduit dans le Temple. —
Je xkibꞌij waꞌ rumal cher kilom chi ri Pablo kꞌo pa ri tinimit Jerusalén, rachiꞌl ri Trófimo aj Éfeso, man aj Israel taj. Pa kikꞌuꞌx kꞌut chi xukꞌam bꞌik pa ri Templo.
30 Toute la ville fut bientôt en émoi; le peuple accourut de tous, côtés, on s'empara de Paul, on l'entraîna hors du Temple, dont les portes furent immédiatement fermées,
Konojel ri winaq pa ri tinimit Jerusalén xeꞌl chꞌuꞌj. Aninaq xkimulij kibꞌ, xkichap ri Pablo, xkichararej loq chupam ri Templo, xkitzꞌapij kꞌu kan ri uchiꞌ ri tinimit.
31 et on se mettait en devoir de le tuer, lorsque le tribun de la cohorte fut informé que Jérusalem tout entière était en émeute.
Tajin kakitzukuj jas kakibꞌan chukamisaxik are xuta ri achi, ri kinimal ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit aꞌj Roma, chi konojel ri winaq pa ri tinimit Jerusalén e chꞌuꞌjarinaq.
32 Il prit immédiatement quelques soldats et centurions et descendit en courant vers les Juifs, qui, voyant le tribun et les soldats, cessèrent de frapper Paul.
Ri nim taqanel riꞌ xuꞌmulij jujun aꞌj chꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit, xuqujeꞌ jujun chike ri kinimal taq ri aꞌj chꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit, aninaq xebꞌe jawjeꞌ e kꞌo wi ri winaq. Are xkil ri winaq ri nim taqanel e rachiꞌl ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit, xkitanabꞌaꞌ uchꞌayik ri Pablo.
33 Le tribun s'approcha, le fit saisir, donna ordre de le lier de deux chaînes et demanda qui il était et ce qu'il faisait.
Xpe kꞌu ri achi riꞌ ri kataqan pa kiwiꞌ ri aꞌj ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit, xuꞌchapa ri Pablo. Kꞌa te riꞌ xtaqan chuyutik rukꞌ kebꞌ chꞌichꞌ ximbꞌal. Xuta kꞌu chike ri winaq jachin riꞌ ri Pablo, xuqujeꞌ jas ri umak.
34 Mais les bruits les plus divers se croisaient dans la foule et le tumulte l'empêchant de rien savoir de positif, il donna ordre de mener Paul à la Forteresse.
Are kꞌu ri winaq xkiraq kichiꞌ, jaljoj ri kakibꞌij. Ri achi man xkwin ta chuchꞌobꞌik jas ri xkꞌulmatajik rumal cher man kꞌyaqal ta ri kakibꞌij. Xtaqan kꞌu bꞌik chukꞌamik ri Pablo pa ri ja ri e kꞌo wi ri aꞌj ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit.
35 Quand ils furent sur l'escalier, la presse était telle que les soldats furent obligés de le porter.
Are xoꞌpan cho taq ri wiq rech ri ja, ri aꞌj ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit ri e kꞌamowinaq bꞌik ri Pablo xkitelej, xkipaqabꞌaꞌ, rumal cher konojel ri winaq kakaj kakesaj kan ri Pablo rech kakichꞌayo.
36 Une foule énorme le suivait en criant: «A mort!»
Konojel kꞌu ri winaq ri e teren chikij kakiraq kichiꞌ, kakibꞌij: ¡Kamisaxoq!
37 Au moment d'entrer dans la Forteresse, Paul dit au tribun: «M'est-il permis de te parler?»
Are xkꞌam bꞌik ri Pablo pa ri ja ri e kꞌo wi ri aꞌj ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit, xuta che ri achi ri kataqan pa kiwiꞌ, xubꞌij: ¿La utz kintzijon jubꞌiqꞌ ukꞌ la? Ri achi xuta che, xubꞌij: ¿La awetaꞌm katchꞌaw pa chꞌabꞌal griego?
38 — «Tu sais le grec? lui répondit-il, tu n'es donc pas le Juif d'Égypte qui a dernièrement soulevé et entraîné avec lui au désert quatre mille sicaires?»
¿La man at riꞌ ri achi, ri at aj Egipto, ri chi kebꞌ oxibꞌ qꞌij xwaꞌjil chirij ri qꞌatbꞌal tzij, kꞌa te riꞌ xuꞌmulij kajibꞌ mil achyabꞌ kamisanelabꞌ, xukꞌam bꞌik pa ri juyubꞌ ri katzꞌinowik?
39 Paul repartit: «Je suis un Juif de Tarse, je suis citoyen d'une ville importante de Cilicie, permets-moi, je te prie, de parler au peuple.»
Xubꞌij kꞌu ri Pablo che: In in jun chike ri winaq aꞌj Israel, xinalax pa ri tinimit Tarso, jun tinimit rech Cilicia ri nim u ubꞌanik. Bꞌana la jun toqꞌobꞌ chwe, ya la bꞌe chwe kenchꞌabꞌej ri winaq.
40 Le tribun le lui permit. Paul alors, debout sur les marches de l'escalier», fit signe au peuple de la main. Un grand silence s'établit et il prononça en langue hébraïque les paroles suivantes:
Ri achi xuya bꞌe che ri Pablo, ri Pablo kꞌut xtakꞌiꞌ puꞌwiꞌ taq ri wiq, xuyak ri uqꞌabꞌ chkiwach ri winaq rech man kechꞌaw taj. Are xetaniꞌ ri winaq, ri Pablo xuchꞌabꞌej pa ri tzijobꞌal hebreo, xubꞌij:

< Actes 21 >