< 2 Mose 23 >

1 Du sollst kein Luggerücht annehmen! Reiche nicht die Hand dem Schuldigen, daß du unrecht Zeugnis gäbest!
“ʻOua naʻa ke fakatupu ʻae ongoongo loi; ʻoua naʻa ke kuku nima mo e kau angakovi ke hoko ʻae fakamoʻoni taʻetotonu.
2 Du sollst nicht einer Mehrheit zum Schlechten folgen! Du sollst nicht über einen Streitfall so abstimmen, daß du dich der Mehrheit beugest und das Recht biegest!
“ʻOua naʻa ke muimui ki he tokolahi ke fai kovi: ʻoua naʻa ke lea fakaangimui pe ki he tokolahi ke fakapikoʻi ʻae fakamaau.
3 Den Reichen sollst du nicht in seinem Rechtsstreit beschönigen.
“Pea ʻoua naʻa ke tokoni kovi ki he tangata masiva.
4 Triffst du deines Feindes Rind oder Esel verlaufen an, dann sollst du sie ihm zuführen!
“Pea kapau ʻoku mo fetaulaki mo e pulu pe ko e ʻasi ʻa ho fili ʻoku ʻalu hē, ko e moʻoni te ke toe ʻomi ia kiate ia.
5 Und siehst du deines Widersachers Esel unter seiner Last erliegen und bist du fertig mit seinem Absatteln, dann sollst du mit ihm noch rasten!
Kapau ʻoku ke mamata ki he ʻasi ʻo ia ʻoku fehiʻa kiate koe ʻoku tokoto kuo taʻomia ia ʻe heʻene kavenga, pea ʻoku ʻikai te ke fie tokoni ia, ko e moʻoni te ke tokoni ia.
6 Du sollst nicht deines Armen Recht in seinem Rechtsstreit beugen!
“ʻOua naʻa ke fakahalaʻi ʻae fakamaau ʻo hoʻo kakai masiva ʻi heʻene meʻa.
7 Fern sollst du dich von lügenhafter Aussage halten! Wer ohne Schuld und im Recht ist, den bringe nicht ums Leben! Ich lasse den Schuldigen nicht ungestraft.
Taʻofi koe ke ke mamaʻo mei he meʻa loi: pea ʻoua naʻa ke tāmateʻi ʻae taʻehalaia mo e māʻoniʻoni: koeʻuhi ʻe ʻikai te u fakatonuhia ʻae angakovi.
8 Du sollst kein Geschenk annehmen! Denn das Geschenk blendet Sehende und verdreht der Gerechten Sache.
“Pea ʻoua naʻa ke maʻu ha meʻa foaki: he ko e meʻa foaki, ʻoku ne fakakui ʻae poto, mo ne fakahalaʻi ʻae ngaahi lea ʻae māʻoniʻoni.
9 Du sollst keinen Fremdling bedrücken! Ihr wißt ja selbst, wie es Fremdlingen zumute ist; ihr seid ja selbst Fremdlinge im Ägypterland gewesen!
“Pea ʻoua naʻa ke fakafiuʻi foki ʻae muli; he ʻoku mou ʻilo ʻae loto ʻoe muli, he naʻa mou nofo ko e kau muli ʻi he fonua ko ʻIsipite.
10 Sechs Jahre sollst du dein Land besäen und seine Ernte heimsen!
“Pea te ke tō ho fonua ʻi he taʻu ʻe ono, mo ke tānaki hono ngaahi fua ʻo ia:
11 Im siebten aber laß es brach liegen und gib es dann frei, daß deines Volkes Arme essen können! Und was sie übriglassen, soll das Tier des Feldes aufzehren! So sollst du auch mit deinem Weinberge und deinem Ölgarten tun!
Ka ko hono fitu ʻoe taʻu, ke ke tuku ia ke mālōlō, pea taʻeueʻi: koeʻuhi ke kai ʻe he masiva ʻi ho kakai: pea ko ia ʻoku tuku ʻekinautolu ʻe kai ia ʻe he fanga manu ʻoe vao: pea te ke fai pehē pe ki hoʻo ngoue vaine, mo hoʻo ngoue ʻolive.
12 Sechs Tage sollst du deine Werke wirken! Am siebten aber sollst du feiern, damit dein Rind und dein Esel ruhe und aufatme das Kind deiner Magd und der Fremdling!
“Ke ke fai hoʻo ngāue ʻi he ʻaho ʻe ono, pea ke mālōlō ʻi hono fitu ʻoe ʻaho: ke mālōlō ai hoʻo pulu, mo hoʻo asi, mo e tama ʻa hoʻo kaunanga, mo e muli, pea ke nau maʻu ʻae fiemālie.
13 In allem, was ich euch befehle, sollt ihr euch in acht nehmen! Der falschen Götter Namen sollt ihr nicht anrufen! Er soll aus deinem Munde nicht gehört werden!
“Pea ko e meʻa kotoa pē kuo u tala kiate kimoutolu, mou tokanga lelei ki ai: pea ʻoua siʻi naʻa ke lea ki he hingoa ʻoe ngaahi ʻotua kehe, pea ke ʻoua naʻa ongoʻi ia mei homou ngutu.
14 Dreimal im Jahr sollst du mir Feste feiern!
“ʻE liunga tolu hoʻo fai ʻae kātoanga kiate au ʻi he taʻu.
15 Das Fest der ungesäuerten Brote sollst du halten! Sieben Tage sollst du nur ungesäuertes Brot essen, wie ich dir geboten, zur Zeit des Neumonds im Abib. An ihm bist du aus Ägypten fortgezogen. Mein Antlitz aber soll man nicht gabenleer schauen!
Ke ke fai ʻae kātoanga ʻoe mā taʻefakalēvani: (ke ke kai mā taʻefakalēvani ʻi he ʻaho ʻe fitu, ʻo hangē ko ʻeku fekau kiate koe, ʻi he ʻaho tuʻutuʻuni ʻi he māhina ko ʻApipi; he naʻa ke haʻu ai mei ʻIsipite; pea ʻoua naʻa haʻu mola pe ha tokotaha ki hoku ʻao.)
16 Und das Fest der Ernte, der Erstlinge deines Ertrages, dessen, womit den Acker du besätest, und am Jahresschluß das Fest der Lese, wenn du vom Felde deinen Ertrag erntest.
“Mo e kātoanga ʻoe ututaʻu, ko e ʻuluaki fua ʻo hoʻo ngoue ʻaia naʻa ke tūtuuʻi ʻi hoʻo ngoue: pea mo e kātoanga ʻoe tānaki, ʻaia ʻoku fai ʻi he ngataʻanga ʻoe taʻu, hili hao tānaki fakataha hoʻo ngāue mei he ngoue.
17 Dreimal im Jahre lasse sich alles Männliche bei dir vor dem Herrn, dem Herrn, sehen!
‌ʻE fakahā liunga tolu ʻi he taʻu ʻa hoʻo kakai tangata kotoa pē ʻi he ʻao ʻo Sihova ko e ʻOtua.
18 Du sollst nicht meines Opfers Blut mit Gesäuertem zusammen opfern! Nicht soll von meinen Festopfern das Fett bis zum Morgen noch da sein!
“ʻOua naʻa ke ʻatu ʻae toto ʻo hoku feilaulau fakataha mo e mā kuo fakalēvani: pea ʻoua naʻa tuku ʻae ngako ʻo hoku feilaulau ki he ʻapongipongi.
19 Von deines Ackers Erstlingen den ersten Abhub sollst du zum Hause des Herrn, deines Gottes, bringen! Du sollst kein Böckchen im Fett seiner Mutter braten!
“Ko e polopolo ʻoe ngaahi ʻuluaki fua ʻo ho fonua ke ke ʻomi ki he fale ʻo Sihova ko ho ʻOtua. “ʻOua naʻa ke haka ʻae ʻuhikiʻi sipi pe ko e kosi ʻi he huhuʻa ʻo ʻene faʻē.
20 Nun sende ich einen Engel vor dir her, dich auf dem Wege zu hüten und dich zur Stätte zu bringen, die ich bestimmt habe.
“Vakai, ʻoku ou fekau ha ʻĀngelo ke muʻomuʻa ʻi ho ʻao, ke tataki koe ʻi he hala, pea ke ʻomi koe ki he potu ʻaia kuo u teuteuʻi.
21 Nimm dich vor ihm in acht und hör auf seine Stimme! Sei gegen ihn nicht widerspenstig! Er kann euren Frevel nicht ertragen, weil mein Name in ihm ist.
Pea ke tokanga kiate ia, pea fai talangofua ki hono leʻo, ʻoua naʻa ke fakahouhau kiate ia; koeʻuhi ʻe ʻikai te ne fakamolemole hoʻomou ngaahi talangataʻa: he ʻoku ʻiate ia ʻa hoku huafa.
22 Hörst du aber gehorsam auf seine Stimme und tust du alles, was ich sage, dann befeinde ich deine Feinde und dränge deine Dränger.
Pea kapau te ke fai talangofua moʻoni ki hono leʻo, ʻo fai ʻaia kotoa pē ʻoku ou tala: te u hoko ai ko e fili au ki ho ngaahi fili, pea te u tautea ʻakinautolu ʻoku tautea koe.
23 Geht mein Engel vor dir her und bringt er dich dann zu den Amoritern und Chittitern, Perizitern, Kanaanitern, Chiwitern und den Jebusitem, die ich ausrotte,
He ko ʻeku ʻĀngelo ʻe muʻomuʻa ʻiate koe, ʻo ne ʻomi koe ki he kakai ʻAmoli, mo e kau Heti, mo e kau Pelesi, mo e kau Kēnani, mo e kau Hevi, mo e kau Sepusi; pea te u tuʻusi ʻakinautolu.
24 dann sollst du nicht ihre Götter anbeten und ihnen nicht dienen! Auch sollst du keine Abbilder von ihnen machen! Du sollst sie vielmehr niederreißen und zerschmettern ihre Denksteine!
‌ʻOua naʻa ke punou koe ki honau ngaahi ʻotua, pe tauhi ʻakinautolu, pe fai ʻo hangē ko ʻenau ngaahi ngāue, ka ke fakaʻauha ʻaupito ʻakinautolu, mo holoki hifo ʻaupito ʻenau ngaahi meʻa fakatātā.
25 Dient ihr aber dem Herrn, eurem Gott, dann segnet er dein Brot und dein Wasser, und Krankheit halte ich dir ferne.
Pea te mou tauhi ʻa Sihova ko homou ʻOtua, pea te ne tāpuakiʻi hoʻo mā mo hoʻo vai: pea te u toʻo ʻae mahaki ʻo ʻave ia meiate kimoutolu.
26 Keine Fehlgebärende und Unfruchtbare wird in deinem Lande sein. Deiner Tage Zahl erfülle ich.
ʻE ʻikai ha meʻa ʻe fānau taʻehoko, pe paʻa ʻi ho fonua: ko hono lau ʻo ho ngaahi ʻaho te u fakakakato.
27 Und mein Grauen sende ich vor dir her, und dann erschrecke ich alle Völker, zu denen du gelangst, und mache, daß vor dir alle deine Feinde fliehen.
“Te u fekau ke muʻomuʻa ʻiate koe hoku manavahēʻia, pea te u fakaʻauha ʻae kakai kotoa pē ʻaia te ke hoko ki ai, pea te u ngaohi ha ngaahi fili ke nau fulituʻa kiate koe.
28 Vor dir her sende ich Hornissen, und sie vertreiben vor dir Chiwiter, Kanaaniter und Chittiter.
Pea te u fekau ke muʻomuʻa ʻiate koe ʻae fanga langomū, pea te nau kapusi mei ho ʻao, ʻae kau Hevi, mo e kau Kēnani, mo e kau Heti.
29 Aber nicht in einem Jahre will ich sie vor dir vertreiben, sonst würde das Land zur Wüste, und die wilden Tiere nähmen zu deinem Schaden überhand.
‌ʻE ʻikai te u kapusi ʻakinautolu mei ho ʻao ʻi he taʻu pe taha: telia naʻa ngaongao ai ʻae fonua, pea tupu ʻo lahi ai kiate koe ʻae fanga manu ʻoe vao.
30 Nach und nach vertreibe ich sie vor dir, bis du zahlreich wirst und dann das Land besetzen kannst.
Te u kapusi fakaholoholo pe ʻakinautolu mei ho ʻao, kaeʻoua ke mou tupu ʻo tokolahi, pea maʻu ʻae fonua.
31 Und ich stecke dir die Gebiete vom Schilfmeer bis zum Philistermeer und von der Wüste bis zum Strome ab. Denn ich gebe in eure Hand des Landes Einwohner, daß du sie vor dir vertreibest.
Pea te u tuku ho ngataʻanga mei he tahi Kulokula, ʻo aʻu ki he tahi ʻoe kakai Filisitia, pea mei he toafa ʻo aʻu ki he vaitafe lahi: he te u tukuange ʻae kakai ʻoe fonua ki homou nima; pea te ke kapusi ʻakinautolu mei ho ʻao.
32 Du darfst keinen Bund mit ihnen und ihren Göttern schließen.
‌ʻOua naʻa ke fai ha fuakava mo kinautolu, pe ki honau ngaahi ʻotua.
33 Sie dürfen nicht in deinem Lande bleiben, daß sie dich nicht zur Sünde gegen mich verleiten. Denn dientest du ihren Göttern, so würde dir dies zum Falle.
‌ʻE ʻikai te nau nofo ʻi ho fonua, telia naʻa nau fakafaihalaʻi koe kiate au: he kapau te ke tauhi honau ngaahi ʻotua, ko e moʻoni ʻe fakahalahala ai koe.”

< 2 Mose 23 >