< Jeremia 16 >

1 Das Wort des Herrn erging an mich:
Ko e folofola ʻa Sihova ʻaia naʻe hoko kiate au, ʻo pehē,
2 "Du sollst nicht heiraten und weder Sohn noch Tochter an diesem Orte haben."
“ʻOua naʻa ke toʻo kiate koe ha husepāniti, pea ʻe ʻikai te ke maʻu ʻae ngaahi foha mo e ngaahi ʻofefine ʻi he potu ni.
3 Denn also spricht der Herr von jenen Söhnen und den Töchtern, die hier geboren werden, und von den Müttern, die das Leben ihnen geben, und von den Vätern, die in diesem Land sie zeugen:
He ʻoku pehē ʻe Sihova ki he ngaahi foha pea mo e ngaahi ʻofefine ʻaia ʻoku fāʻeleʻi ʻi he potu ni, pea ki heʻenau ngaahi faʻē ʻaia naʻe fāʻeleʻi ʻakinautolu, pea ki heʻenau ngaahi tamai ʻaia naʻe fakatupu ʻakinautolu ʻi he fonua ni;
4 "Sie sterben jammerwürdig, unbetrauert, unbegraben. Zum Dünger werden sie dem Acker. Durch Schwert und Hunger schwinden sie; zum Fraße dienen ihre Leichen den wilden Tieren und des Himmels Vögeln."
Te nau mate ʻi he ngaahi mate kovi; pea ʻe ʻikai ha tangi koeʻuhi ko kinautolu; pea ʻe ʻikai tanu ʻakinautolu; ka te nau hangē ko e kinohaʻa ʻi he funga ʻoe fonua: pea ʻe fakaʻauha ʻakinautolu ʻe he heletā, mo e honge: pea ʻe kai honau ʻangaʻanga ʻe he fanga manupuna ʻoe ʻatā, pea mo e fanga manu ʻoe fonua.
5 So spricht der Herr: "Betritt kein Haus zum Totenmahl! Geh nicht zum Trauern! Dein Beileid drücke niemand aus! Denn meine Freundschaft hab ich diesem Volk entzogen", ein Spruch des Herrn, "die Huld und die Barmherzigkeit.
He ʻoku pehē ʻe Sihova, ʻoua naʻa ke hū ki he fale ʻoe mamahi, pea ʻoua naʻa ʻalu ke tangi mo fakafiemālieʻi ʻakinautolu: he ʻoku pehē ʻe Sihova, kuo u toʻo ʻeku fiemālie mei he kakai ni, ʻio, ko e angalelei mo e ʻaloʻofa.
6 Und nun stirbt Groß und Klein in diesem Lande, unbegraben, unbetrauert. Man ritzt sich nicht, man schert sich nicht um ihretwillen.
‌ʻE mate fakatouʻosi ʻi he fonua ni ʻae lalahi pea mo e iiki: pea ʻe ʻikai tanu ʻakinautolu, pea ʻe ʻikai tangi ʻae kakai, pe fai ʻae foa, pe ko e tekefua koeʻuhi ko kinautolu:
7 Man bricht kein Trauerbrot mit ihnen und tröstet keinen um des Toten willen. Man läßt ihn nicht des Trostes. Becher trinken um seines Vaters oder seiner Mutter willen.
Pea ʻe ʻikai maumauʻi ʻakinautolu ʻe he kakai, koeʻuhi ko ʻenau mamahi, ke fakafiemālie ʻakinautolu koeʻuhi ko e mate; pea ʻe ʻikai foaki kiate kinautolu ʻae ipu ʻoe fiemālie ke inu, koeʻuhi ko ha tamai pe ha faʻē.
8 Besuche nicht ein Festgelagehaus, bei Schmaus und Trunk mit ihnen dort zu liegen!"
‌ʻOua foki naʻa ke ʻalu ki he fale ʻoe kātoanga, ke nofo mo kinautolu ke kai mo inu.
9 Denn also spricht der Herr der Heerscharen, Gott Israels: "Aus diesem Ort verbanne ich vor euren Augen und in euren Tagen das Gejohl des Lachens und der Lust, den Sang des Bräutigams, das Lied der Braut.
He ʻoku pehē ʻe Sihova ʻoe ngaahi kautau, ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli; Vakai, te u pule ke ʻosi ʻi he potu ni ʻi homou ʻao, pea ʻi homou ngaahi ʻaho, ʻae leʻo ʻoe fiefia, pea mo e leʻo ʻoe nekeneka, pea mo e leʻo ʻoe tangata taʻane, pea mo e leʻo ʻoe taʻahine.”
10 Und tust du diesem Volke all dies kund, und sagen sie zu dir: 'Warum hat uns der Herr all dieses große Unheil angedroht? Was ist denn unsere Schuld, was unsere Sünde, wodurch wir uns verfehlt an unserm Gott und Herrn?'
Pea ke hoko ʻo pehē, “ʻOka ke ka fakaʻilo ki he kakai ni ʻae ngaahi lea ni kotoa pē, te nau pehē kiate koe, ‘Ko e hā kuo folofolaʻaki ʻe Sihova kiate kimautolu ʻae kovi lahi ni kotoa pē? He ko e hā ʻemau hia? Pea ko e hā ʻemau angahala ʻaia kuo mau fai kia Sihova ko homau ʻOtua?’
11 Dann sprich zu ihnen: 'Weil eure Väter mich verlassen', ein Spruch des Herrn, 'und weil sie andern Göttern nachgelaufen und sie verehrt und angebetet und mich im Stich gelassen und mein Gesetz nicht mehr gehalten.
Pea te ke toki lea kiate kinautolu, ‘ʻOku pehē ʻe Sihova, koeʻuhi kuo liʻaki au ʻe hoʻomou ngaahi tamai, pea kuo nau muimui ki he ngaahi ʻotua kehe, pea tauhi ʻakinautolu, pea kuo lotu kiate kinautolu, pea kuo nau liʻaki au, pea ʻoku ʻikai fai ki heʻeku fono;
12 Und ihr habt noch viel Schlimmeres getan als eure Väter; ihr folgtet, jeder, dem Trotze seines argen Herzens und hörtet nicht auf mich.
Pea kuo mou fai kovi lahi hake ʻakimoutolu ʻi hoʻomou ngaahi tamai; pea vakai, ʻoku mou taki taha muimui ki he holi ʻa hono loto kovi, ke ʻoua naʻa nau fanongo kiate au:
13 So schleudre ich euch fort aus diesem Land in jenes Land, das ihr so wenig kennt wie eure Väter. Dort mögt ihr andern Göttern dienen Tag und Nacht, dieweil ich kein Erbarmen mehr euch schenke.'"
Ko ia te u kapusi ʻakimoutolu ʻi he fonua ni, ki he fonua ʻoku ʻikai te mou ʻilo, ko kimoutolu, pe ko hoʻomou ngaahi tamai; pea te mou tauhi ʻi ai ʻae ngaahi ʻotua kehe ʻi he ʻaho mo e pō; pea ʻe ʻikai te u ʻofa kiate kimoutolu ʻi ai.’”
14 "Doch kommen Tage", ein Spruch des Herrn, "da sagt man nicht mehr: 'Bei dem Herrn, der aus Ägypterland die Söhne Israels heraufgeführt!'
ʻOku pehē ʻe Sihova, “Ko ia, vakai, ʻoku haʻu ʻae ngaahi ʻaho, ʻaia ʻe ʻikai toe pehē ai, ʻOku moʻui ʻa Sihova, ʻaia naʻe ʻomi ʻae fānau ʻa ʻIsileli mei he fonua ko ʻIsipite;
15 Nein! Bei dem Herrn, der aus dem Nordland hergeführt die Söhne Israels und ebenso aus all den Ländern, in die er sie verstoßen: Ich bringe sie in ihre Heimat wieder, die ich verliehen ihren Vätern.
Ka, ʻOku moʻui ʻa Sihova, ʻaia naʻe ʻomi ʻae fānau ʻa ʻIsileli mei he fonua tokelau, pea mei he ngaahi fonua kotoa pē naʻa ne kapusi ʻakinautolu ki ai: pea te u toe ʻomi ʻakinautolu ki honau fonua ʻaia naʻaku foaki ki heʻenau ngaahi tamai.”
16 Ich lasse viele Fischer holen", ein Spruch des Herrn, "die fischen sie heraus; danach entbiet ich viele Jäger; die jagen sie von jedem Berg und Hügel und aus den Felsenklüften.
ʻOku pehē ʻe Sihova, “Vakai, te u fekau ke ʻomi ʻae kau toutai tokolahi, pea te nau toutai ʻakinautolu; pea hili ia te u fekau ki he kau tuli manu tokolahi, pea te nau tuli ʻakinautolu mei he moʻunga kotoa pē, pea mei he tafungofunga kotoa pē, pea mei he ngaahi ʻanaʻi maka.
17 Denn meine Augen schauen alle ihre Wege; sie können nicht vor mir verheimlicht werden, und ihre Missetat bleibt nicht verborgen meinen Blicken.
He ʻoku ou fofonga ki honau hala kotoa pē: pea ʻoku ʻikai te nau puli ʻi hoku ʻao, pea ʻoku ʻikai fakafufū ʻenau angahala mei hoku fofonga.
18 Ich ahnde einmal, zweimal ihre Missetat und Sünde. Durch ihrer Greuel Schändlichkeit entweihten sie mein Land, und ihre Greueltaten füllten ganz mein Eigen."
Pea te u tomuʻa totongi ke liunga ua ki heʻenau hia pea mo ʻenau angahala; koeʻuhi kuo nau fakakoviʻi hoku fonua, pea kuo nau fakapito ʻaki hoku tofiʻa ʻae ngaahi ʻangaʻanga ʻo ʻenau ngaahi meʻa kovi mo fakalielia.”
19 Herr, meine Kraft und Feste! Und meine Zuflucht in der Zeit der Not! Bis von der Erde Enden kommen Völker zu Dir her und sprechen: "Nur Trug besaßen unsre Väter zum Besitz, nur Nichtse, die nichts nützen können."
‌ʻE Sihova, ko hoku mālohi, mo ʻeku kolo, pea mo hoku hūfanga ʻi he ʻaho ʻoe mamahi, ʻe haʻu kiate koe ʻae kakai Senitaile mei he ngaahi ngataʻanga ʻo māmani, pea te nau pehē, “Ko e moʻoni naʻe maʻu ʻi he ʻemau ngaahi tamai ʻae ngaahi loi, mo e meʻa vaʻinga, pea mo e ngaahi meʻa taʻeʻaonga.
20 Kann wohl ein Mensch sich Götter machen? Drum sind sie keine Götter.
‌ʻE ngaohi ʻe he kau tangata ʻae ngaahi ʻotua moʻonautolu, kae ʻosi ʻoku ʻikai ko e ngaahi ʻotua ʻakinautolu?”
21 "Ich zeige ihnen daher diesmal meine
Ko ia, vakai, te u pule ni kiate kinautolu ke nau ʻilo hoku nima, mo hoku mālohi; pea te nau ʻilo ko hoku huafa, Ko Sihova.

< Jeremia 16 >