< 1 Mose 26 >

1 Und es war eine Hungersnot im Lande außer der ersten Hungersnot, die in den Tagen Abrahams war; und Isaak ging zu Abimelech, dem Könige der Philister nach Gerar.
Pea naʻe tō ʻae honge ki he fonua: ka ʻoku taha kehe ʻae ʻuluaki honge ʻaia naʻe hoko ʻi he ngaahi ʻaho ʻo ʻEpalahame. Pea naʻe ʻalu ʻa ʻAisake ki Kela kia ʻApimeleki ko e tuʻi ʻoe kakai Filisitia.
2 Und Jehovah erschien ihm, und sprach: Geh nicht nach Ägypten hinab, sondern wohne in dem Lande, das Ich dir sage.
Pea naʻe hā mai ʻa Sihova kiate ia, ʻo ne pehē, “ʻOua naʻa ke ʻalu hifo ki ʻIsipite: nofo ʻi he fonua ʻaia te u fakahā kiate koe.
3 Halte dich in diesem Lande auf, und Ich will mit dir sein und will dich segnen; denn dir und deinem Samen will Ich alle diese Lande geben und den Schwur bestätigen, den Ich Abraham, deinem Vater, geschworen habe.
Ke ke nofomaʻu ʻi he fonua ni, pea teu ʻiate koe, pea te u tāpuakiʻi koe; he te u foaki kiate koe mo ho hako ʻae ngaahi fonua ni kotoa pē, pea te u fakamoʻoni ʻae fuakava ʻaia naʻaku fuakava ʻaki ki hoʻo tamai ko ʻEpalahame.
4 Und Ich will mehren deinen Samen wie die Sterne der Himmel, und deinem Samen alle diese Lande geben, und es sollen in deinem Samen gesegnet werden alle Völkerschaften der Erde,
Pea te u fakatupu ho hako ke tokolahi, ʻo hangē ko e ngaahi fetuʻu ʻoe langi; pea te u foaki ki ho hako ʻae ngaahi fonua ni kotoa pē; pea ʻe monūʻia ʻi ho hako ʻae puleʻanga kotoa pē ʻo māmani;
5 Infolge davon, daß Abraham Meiner Stimme gehorchte, und Meine Verordnung, Meine Gebote, Meine Satzungen und Meine Gesetze hielt.
Koeʻuhi naʻe talangofua ʻa ʻEpalahame ki hoku leʻo, mo ne maʻu ʻeku tala, mo ʻeku ngaahi fekau, mo ʻeku tuʻutuʻuni, mo ʻeku ngaahi fono.”
6 Und Isaak wohnte in Gerar.
Pea naʻe nofo ʻa ʻAisake ʻi Kela.
7 Und die Männer des Ortes fragten über sein Weib, und er sagte: Sie ist meine Schwester; denn er fürchtete sich zu sagen: Sie ist mein Weib, damit die Männer des Ortes ihn nicht erwürgeten ob Rebekah; denn sie war gut von Ansehen.
Pea fehuʻi kiate ia ʻae kakai tangata ʻoe potu ko ia, ki hono uaifi: pea pehē ʻe ia, ko hoku tuofefine ia; he naʻe manavahē ia ke pehē atu, ‘Ko hoku uaifi ia;’ he naʻa ne pehē, telia naʻa tāmateʻi au ʻe he kau tangata ʻoe potu ni, koeʻuhi ko Lepeka; he naʻe hoihoifua ia ke mamata ki ai.
8 Und es geschah, als seine Tage dort sich verlängerten, daß Abimelech, König der Philister, durch das Fenster schaute und sah, und siehe, Isaak lachte mit Rebekah, seinem Weibe.
Pea naʻe nofo ia ʻi ai ʻo fuoloa; pea ʻiloange, naʻe fakasio ʻa ʻApimeleki ko e tuʻi ʻoe kakai Filisitia, mei he tupa, ʻo ne mamata ʻoku fakavā ʻa ʻAisake mo Lepeka ko hono uaifi.
9 Und Abimelech rief den Isaak, und sprach: Siehe doch, sie ist dein Weib! und was sagtest du: sie ist meine Schwester? Und Isaak sprach zu ihm: Weil ich sagte, damit ich nicht sterbe wegen ihrer.
Pea fekau ʻe ʻApimeleki ke haʻu ʻa ʻAisake, ʻo ne pehē, “Vakai, ko e moʻoni ko ho uaifi ia; pea ko e hā naʻa ke pehē ai, ko hoku tuofefine ia?” Pea talaange ʻe ʻAisake kiate ia, “Koeʻuhi naʻaku pehē, telia naʻaku mate koeʻuhi ko ia.”
10 Und Abimelech sagte. Warum hast du uns das getan? Um ein kleines, so wäre einer vom Volke bei deinem Weibe gelegen, und du hättest eine Schuld über uns gebracht.
Pea pehē ʻe ʻApimeleki, “Ko e hā ʻae meʻa ni kuo ke fai kiate kimautolu? Ka ne mohe faainoa ha tokotaha mo ho uaifi; pehē kuo ke ʻomi ʻae kovi lahi kiate kimautolu.”
11 Und Abimelech gebot allem Volk und sprach: Wer diesen Mann und sein Weib berührt, der soll des Todes sterben.
Pea fai fono ʻe ʻApimeleki ki hono kakai, ʻo pehē, “Ko ia ʻe ala ki he tangata ni, pe ko hono uaifi, ko e moʻoni ʻe tāmateʻi ia.”
12 Und Isaak säte in diesem Lande, und fand desselbigen Jahres hundert Maße; und Jehovah segnete ihn.
Pea naʻe toki tō taʻu ʻe ʻAisake ʻi he fonua ko ia, pea ne utu ʻi he taʻu ko ia hono tupu ʻe tā tuʻo teau: pea naʻe tāpuaki ia ʻe Sihova.
13 Und der Mann ward groß, und ging hin und ward groß, bis er sehr groß war.
Pea naʻe tupu pe ʻae tangata, pea fakaʻaʻau ki muʻa ia, pea ne tupu ʻo lahi ʻaupito.
14 Und er hatte Besitztum an Kleinvieh und Besitztum an Rindern, und viele Knechte, und die Philister beneideten ihn.
He naʻa ne maʻu ʻae fanga sipi lahi, mo e fanga manu, mo e kau tamaioʻeiki tokolahi; pea naʻe meheka ʻae kakai Filisitia kiate ia.
15 Und alle die Brunnen seines Vaters, welche die Knechte seines Vaters in den Tagen seines Vaters Abraham gegraben hatten, verstopften die Philister und füllten sie mit Staub.
He ko e ngaahi vai kehekehe naʻe keli ʻe he kau tamaioʻeiki ʻa ʻene tamai, ʻi he ngaahi ʻaho ʻo ʻEpalahame, naʻe mapuni ia ʻe he kakai Filisitia ʻi hono tanu ʻaki ʻae kelekele.
16 Und Abimelech sprach zu Isaak: Gehe von uns, denn du bist uns zu sehr mächtig geworden.
Pea pehē ʻe ʻApimeleki kia ʻAisake, “Ke ke ʻalu ʻiate kimautolu; he ʻoku ke mālohi hake koe ʻiate kimautolu.”
17 Und Isaak ging von dannen, und lagerte im Bachtal Gerar, und wohnte allda.
Pea ʻalu mei ai ʻa ʻAisake, pea fokotuʻu hono fale fehikitaki ʻi he teleʻa ʻo Kela, pea nofo ai ia.
18 Und Isaak grub wieder die Wasserbrunnen auf, die sie in den Tagen seines Vaters Abraham gegraben, die Philister aber nach dem Tode Abrahams verstopft hatten, und nannte sie mit Namen, nach den Namen, womit sein Vater sie genannt hatte.
Pea naʻe toe keli ʻe ʻAisake ʻae ngaahi vai, ʻaia naʻa nau keli ʻi he ngaahi ʻaho ʻo ʻene tamai ko ʻEpalahame: he naʻe tanu ia ʻe he kakai Filisitia, hili ʻae pekia ʻa ʻEpalahame: pea ne ui ʻaki ia ʻae ngaahi hingoa, ʻaia naʻe fakahingoa ʻaki ia ʻe heʻene tamai.
19 Und die Knechte Isaaks gruben in dem Bachtal, und fanden dort einen Brunnen lebendigen Wassers.
Pea naʻe keli ʻe he kau tamaioʻeiki ʻa ʻAisake ʻi he teleʻa ʻo nau ʻilo ai ʻae matavai moʻui.
20 Und die Hirten von Gerar haderten mit den Hirten Isaaks, und sprachen: Unser ist das Wasser. Und er nannte den Namen des Brunnens Esek, weil sie mit ihm gezankt hatten.
Pea fakakikihi ʻe he kau tangata tauhimanu ʻa Kela, mo e kau tauhimanu ʻa ʻAisake, ʻo nau pehē, “ʻOku ʻamautolu ʻae vai;” pea ne ui hono hingoa ʻoe vai, ‘ko Eseki;’ ko e meʻa ʻi heʻenau ke mo ia.
21 Und sie gruben einen anderen Brunnen, und sie haderten auch über diesen, und er nannte seinen Namen Sitnah.
Pea naʻa nau keli ʻae vai ʻe taha, pea nau fakakikihi ki ai foki; pea ne ui hono hingoa ʻo ia ko Sitina.
22 Und von da zog er weiter, und grub einen anderen Brunnen, und über den haderten sie nicht; und er nannte seinen Namen Rechoboth, und sprach: Denn nun hat uns Jehovah breit werden lassen, und wir werden fruchtbar sein im Lande.
Pea hiki mei ai ia ʻo keli ʻae vai ʻe taha; pea naʻe ʻikai te nau fakakikihi ki ai; pea ne ui hono hingoa ʻo ia ko Leopote; pea ne pehē, “He ko eni, kuo fakaʻataʻatā ʻe Sihova ha potu kiate kitautolu, pea te tau tupu ʻi he fonua.”
23 Und von da ging er hinauf gen Beerschaba.
Pea naʻe ʻalu ia mei ai ki Peasipa.
24 Und Jehovah erschien ihm in derselben Nacht und sprach: Ich bin der Gott Abrahams deines Vaters, fürchte dich nicht; denn Ich bin mit dir und segne dich, und will deinen Samen mehren um Abrahams, Meines Knechtes, willen.
Pea hā mai ʻa Sihova kiate ia ʻi he pō ko ia, ʻo ne pehē kiate ia, “Ko e ʻOtua au ʻo hoʻo tamai ko ʻEpalahame; ʻOua naʻa ke manavahē, he ʻoku ou ʻiate koe, pea te u tāpuaki koe, pea fakatokolahi ho hako, koeʻuhi ko ʻeku tamaioʻeiki ko ʻEpalahame.”
25 Und er baute allda einen Altar und rief den Namen Jehovahs an, und schlug daselbst sein Zelt auf. Und die Knechte Isaaks bohrten hier einen Brunnen.
Pea fokotuʻu ʻe ia ʻi ai ʻae ʻesifeilaulau ʻo ne hū kia Sihova, pea fokotuʻu ʻe ia hono fale fehikitaki ʻi ai; pea keli ʻi ai ʻe he kau tamaioʻeiki ʻa ʻAisake ʻae vai.
26 Und Abimelech ging zu ihm von Gerar, und Achusath sein Genosse und Pichol, der Oberste seines Heeres.
Pea naʻe ʻalu ʻa ʻApimeleki kiate ia mei Kela, pea mo hono kāinga ʻe taha ko ʻAhusate, mo Fikoli ko e ʻeiki ʻo ʻene kautau.
27 Und Isaak sprach zu ihnen: Warum kommet ihr zu mir, und ihr hasset mich und habt mich von euch fortgesandt?
Pea pehē ʻe ʻAisake kiate kinautolu, “Ko e hā ʻoku mou haʻu ai kiate au, ka ʻoku mou fehiʻa kiate au, pea kuo mou kapusi au meiate kimoutolu.”
28 Sie aber sprachen: Wir haben gesehen, daß Jehovah mit dir ist, und da sagten wir: Es sei doch ein Eid zwischen uns, zwischen uns und zwischen dir, und wir wollen einen Bund mit dir schließen;
Pea naʻa nau pehē, “Naʻa mau mamata pau kuo ʻiate koe ʻa Sihova; pea naʻa mau pehē, ‘Ke tau fefuakavaʻaki mo koe, ʻio, ʻiate kitautolu mo koe, pea ke tau fai ʻae fuakava mo koe;’
29 Daß du an uns nichts Böses tuest, wie wir dich nicht berührt, und wie wir an dir nur Gutes getan, und dich in Frieden entsandten: Nun bist du ein Gesegneter Jehovahs.
Ke ʻoua naʻa ke fai kovi kiate kimautolu, ʻo hangē ko ʻemau taʻeala kiate koe, pea kuo mau fai lelei pe kiate koe, pea mau tuku koe ke ke ʻalu fiemālie: pea ko eni, ko e monūʻia koe ʻia Sihova.”
30 Und er machte ihnen ein Gastmahl, und sie aßen und tranken:
Pea naʻe teu ʻe ia hanau kātoanga, pea naʻa nau kai mo inu.
31 Und sie standen früh am Morgen auf und schwuren einander; und Isaak entsandte sie, und sie gingen von ihm im Frieden.
Pea nau tuʻu hengihengi hake mo nau fefuakavaʻaki: pea naʻe tukuange ʻakinautolu ʻe ʻAisake, pea naʻa nau ʻalu ʻiate ia ʻi he fiemālie.
32 Und es geschah an diesem Tage, daß Isaaks Knechte kamen und sagten ihm an, wegen dem Brunnen, den sie gegraben, und sie sprachen zu ihm: Wir haben Wasser gefunden.
Pea naʻe hoko ʻi he ʻaho ko ia ʻae haʻu ʻae kau tamaioʻeiki ʻa ʻAisake, ʻo nau fakahā kiate ia ʻae vai kuo nau keli, ʻo nau pehē kiate ia, “Kuo mau ʻilo ʻae vai.”
33 Und er nannte ihn Schibah, weshalb der Name der Stadt bis auf diesen Tag Beerscheba ist.
Pea ne ui ia ko Sipa; ko ia ʻoku ui ai ʻae kolo ko ia ʻo aʻu ki he ʻaho ni, ko Peasipa.
34 Und Esau war vierzig Jahre alt, und er nahm zum Weibe Jehudith, die Tochter Beeris, des Chethiters, und Basemath, die Tochter des Chethiters Elon.
Pea naʻe fāngofulu ʻae taʻu ʻa ʻIsoa, pea ne maʻu kiate ia ʻa Sutiti ko hono uaifi, ko e ʻofefine ʻo Peli ko e [tangata Heti], mo Pasimati ko e ʻofefine ʻo ʻElone ko e [tangata ]Heti.
35 Und sie waren für Isaak und Rebekah Bitterkeit des Geistes.
Ko e meʻa ko ia, naʻe mamahi ai ʻae loto ʻo ʻAisake mo Lepeka.

< 1 Mose 26 >