< Ii Samuelis 3 >

1 Facta est ergo longa concertatio inter domum Saul, et inter domum David: David proficiscens, et semper seipso robustior, domus autem Saul decrescens quotidie.
Naʻe fai fuoloa foki ʻae tau ʻae fale ʻo Saula pea mo e fale ʻo Tevita, ka naʻe fakaʻaʻau pe ke mālohi lahi ʻa Tevita, pea naʻe fakaʻaʻau ke vaivai hifo ʻae fale ʻo Saula.
2 Natique sunt filii David in Hebron: fuitque primogenitus eius Amnon de Achinoam Iezraelitide.
Pea naʻe fānau ʻae fānau tangata kia Tevita ʻi Hepeloni: ko hono ʻuluaki ko ʻAmanoni, ʻia ʻAhinoami ko e [fefine ]Sesilili;
3 Et post eum Cheleab de Abigail uxore Nabal Carmeli: porro tertius Absalom filius Maacha filiæ Tholmai regis Gessur.
Pea ko hono toko ua ko Kiliapi, ʻia ʻApikale naʻe mali mo Napale ko e tangata Kameli; pea ko hono toko tolu ko ʻApisalomi, ko e tama ʻa Meaka, ko e ʻofefine ʻo Talimai ko e tuʻi ʻo Kesuli:
4 Quartus autem Adonias, filius Haggith: et quintus Saphathia, filius Abital.
Pea ko hono toko fā, ko ʻAtonisa, ko e tama ʻo Hakiti; pea ko hono toko nima, ko Sifatia ko e tama ʻo ʻApitali;
5 Sextus quoque Iethraam de Egla uxore David. hi nati sunt David in Hebron.
Pea ko hono toko ono, ko Itiliami, ʻia Ekila ko e uaifi ʻo Tevita. Naʻe fanauʻi ʻakinautolu ni kia Tevita ʻi Hepeloni.
6 Cum ergo esset prælium inter domum Saul et domum David, Abner filius Ner regebat domum Saul.
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi he lolotonga ʻae fetauʻaki ʻae fale ʻo Saula pea mo e fale ʻo Tevita, naʻe kau mālohi ʻa ʻApina ki he fale ʻo Saula.
7 Fuerat autem Sauli concubina nomine Respha, filia Aia. Dixitque Isboseth ad Abner:
Pea naʻe ai ʻae fefine sinifu ʻo Saula, ʻaia naʻe hingoa ko Lisipa, ko e taʻahine ʻo ʻAia: pea naʻe pehē ʻe [Isiposeti ]kia ʻApina, “Ko e hā kuo ke hū atu ai ki he sinifu ʻo ʻeku tamai?”
8 Quare ingressus es ad concubinam patris mei? Qui iratus nimis propter verba Isboseth, ait: Numquid caput canis ego sum adversum Iudam hodie, qui fecerim misericordiam super domum Saul patris tui, et super fratres et proximos eius, et non tradidi te in manus David, et tu requisisti in me quod argueres pro muliere hodie?
Pea naʻe toki ʻita ʻaupito ʻa ʻApina koeʻuhi ko e lea ʻa Isiposeti, pea ne pehē, “He ko e ʻulu au ʻo ha kulī? Kuo u fai lelei ki Siuta he ʻaho ni ki he fale ʻo Saula ko hoʻo tamai, ki hono ngaahi tokoua, pea ki hono kāinga, pea kuo ʻikai te u tukuange koe ki he nima ʻo Tevita, ka kuo ke lau kiate au he ʻaho ni ha meʻa hala ki he fefine ni?
9 Hæc faciat Deus Abner, et hæc addat ei, nisi quomodo iuravit Dominus David, sic faciam cum eo,
Ke fai ʻe he ʻOtua kia ʻApina, ʻo lahi hake foki, ʻo kapau ʻe ʻikai te u fai ʻo hangē ko e fuakava ʻa Sihova kia Tevita;
10 ut transferatur regnum de domo Saul, et elevetur thronus David super Israel, et super Iudam, a Dan usque Bersabee.
Ke hiki ʻae puleʻanga mei he fale ʻo Saula, pea ke fokotuʻu ʻae nofoʻa fakatuʻi ʻo Tevita ki ʻIsileli mo Siuta, ʻo fai atu mei Tani ʻo aʻu ki Peasipa.”
11 Et non potuit respondere ei quidquam, quia metuebat illum.
Pea naʻe ʻikai te ne toe faʻa lea mai kia ʻApina, he naʻa ne manavahē kiate ia.
12 Misit ergo Abner nuncios ad David pro se dicentes: Cuius est terra? Et ut loquerentur: Fac mecum amicitias, et erit manus mea tecum, et reducam ad te universum Israel.
Pea naʻe fekau atu ʻe ʻApina ʻae kau talafekau kia Tevita maʻana, ʻo ne pehē, “ʻOku ʻo hai ʻae fonua? Mo ne pehē, Ke tā kau taha mo au, pea vakai, ʻe ʻiate koe ʻa hoku nima, ke fakatoka ʻa ʻIsileli kotoa pē kiate koe.”
13 Qui ait: Optime: ego faciam tecum amicitias: sed unam rem peto a te, dicens: Non videbis faciem meam antequam adduxeris Michol filiam Saul: et sic venies, et videbis me.
Pea naʻa ne pehē, “ʻOku lelei, te u fai ha fuakava mo koe: ka ko e meʻa ʻe taha kuo pau hoku loto ke ke fai, ʻa eni, ʻE ʻikai te ke sio ki hoku mata, ʻo kapau ʻe ʻikai te ke tomuʻa ʻomi ʻa Mikale ko e ʻofefine ʻo Saula, ʻoka ke ka hau ke sio ki hoku mata.”
14 Misit autem David nuncios ad Isboseth filium Saul, dicens: Redde uxorem meam Michol, quam despondi mihi centum præputiis Philisthiim.
Pea naʻe ʻave ʻe Tevita ʻae kau talafekau kia Isiposeti ko e foha ʻo Saula, ʻo ne pehē, “Tuku mai hoku uaifi ko Mikale, ʻaia naʻaku poloʻi kiate au ʻaki ʻae muʻa kili ʻe teau ʻoe kau Filisitia.”
15 Misit ergo Isboseth, et tulit eam a viro suo Phaltiel, filio Lais.
Pea naʻe fekau ʻe Isiposeti, ʻo ne ʻomi ia mei hono husepāniti ko Faliteli ko e foha ʻo Leisi.
16 Sequebaturque eam vir suus, plorans usque Bahurim: et dixit ad eum Abner: Vade, et revertere. Qui reversus est.
Pea naʻe muimui tangi pe ʻa hono husepāniti ʻiate ia ʻo aʻu ki Pahulimi. Pea naʻe pehē ai ʻe ʻApina kiate ia, “ʻAlu, ʻo foki atu.” Pea naʻa ne foki ange.
17 Sermonem quoque intulit Abner ad seniores Israel, dicens: Tam heri quam nudiustertius quærebatis David ut regnaret super vos.
Pea naʻe fealēleaʻaki ʻa ʻApina pea mo e kau mātuʻa ʻo ʻIsileli, ʻo ne pehē, “ʻI he kuonga kuo hili naʻa mou kumi kia Tevita ke ne tuʻi kiate kimoutolu:
18 Nunc ergo facite: quoniam Dominus locutus est ad David, dicens: In manu servi mei David salvabo populum meum Israel de manu Philisthiim, et omnium inimicorum eius.
Pea ko eni fai ia: he kuo folofola ʻa Sihova ʻia Tevita, ʻo pehē, ‘ʻI he nima ʻo hoku tamaioʻeiki ko Tevita te u fakamoʻui ʻa hoku kakai ʻIsileli mei he nima ʻoe kau Filisitia, pea mei he nima ʻo honau ngaahi fili kotoa pē.’”
19 Locutus est autem Abner etiam ad Beniamin. Et abiit ut loqueretur ad David in Hebron omnia quæ placuerant Israeli, et universo Beniamin.
Pea naʻe lea foki ʻa ʻApina ke ongo atu ki Penisimani: pea naʻe ʻalu foki ʻa ʻApina ke lea ʻi he telinga ʻo Tevita ʻi Hepeloni, ʻi he meʻa kotoa pē naʻe loto lelei ki ʻIsileli, mo ia naʻe lelei ai ʻae fale kotoa pē ʻo Penisimani.
20 Venitque ad David in Hebron cum viginti viris: et fecit David Abner, et viris eius qui venerant cum eo, convivium.
Ko ia naʻe haʻu ai ʻa ʻApina ki Hepeloni kia Tevita, pea naʻe ʻiate ia ʻae kau tangata ʻe toko uofulu. Pea naʻe fai ha kātoanga ʻe Tevita kia ʻApina pea mo e kau tangata naʻe ʻiate ia.
21 Et dixit Abner ad David: Surgam, ut congregem ad te dominum meum regem omnem Israel, et ineam tecum fœdus, et imperes omnibus, sicut desiderat anima tua. Cum ergo deduxisset David Abner, et ille isset in pace,
Pea naʻe pehē ʻe ʻApina kia Tevita, “Te u tuʻu hake ʻo ʻalu, pea te u tānaki ʻa ʻIsileli kātoa ki hoku ʻeiki ko e tuʻi koeʻuhi ke nau fai ha fuakava mo koe, pea koeʻuhi ke ke puleʻi ʻaia kotoa pē ʻoku holi ho loto ki ai.” Pea naʻe tukuange ʻe Tevita ʻa ʻApina; pea naʻa ne ʻalu ʻi he melino pe.
22 statim pueri David, et Ioab venerunt, cæsis latronibus, cum præda magna nimis: Abner autem non erat cum David in Hebron, quia iam dimiserat eum, et profectus fuerat in pace.
Pea vakai, naʻe liu mai ʻae kakai ʻo Tevita mo Soape mei he vāhenga tau, pea [naʻa nau ]ʻomi mo kinautolu ʻae fuʻu koloa lahi: ka naʻe ʻikai ʻia Tevita ʻa ʻApina ʻi Hepeloni; he kuo ʻosi ʻa ʻene tukuange ia, pea kuo ʻalu ia ʻi he melino.
23 Et Ioab, et omnis exercitus, qui erat cum eo, postea venerunt: nunciatum est itaque Ioab a narrantibus: Venit Abner filius Ner ad regem, et dimisit eum, et abiit in pace.
Pea ʻi heʻene hoko mai ʻa Soape mo e kakai kotoa pē naʻe ʻiate ia, naʻa nau fakahā kia Soape, ʻo pehē, naʻe haʻu ʻa ʻApina ko e foha ʻo Nea ki he tuʻi, pea kuo ne tuku ia ke ʻalu, pea kuo ʻalu melino pe ia.
24 Et ingressus est Ioab ad regem, et ait: Quid fecisti? Ecce venit Abner ad te: quare dimisisti eum, et abiit et recessit?
Ko ia naʻe toki haʻu ai ʻa Soape ki he tuʻi ʻo ne pehē, “Ko e hā eni kuo ke fai? Vakai kuo haʻu ʻa ʻApina kiate koe; ko e hā kuo ke tuku ai ia ke ne ʻalu, pea kuo ne mole atu ʻaupito?
25 ignoras Abner filium Ner, quoniam ad hoc venit ad te ut deciperet te, et sciret exitum tuum, et introitum tuum, et nosset omnia quæ agis?
‌ʻOku ke ʻilo ʻa ʻApina ko e foha ʻo Nea naʻa ne haʻu ke kākaaʻi koe, pea ke ne matakiʻi ʻa hoʻo feʻaluʻaki, pea ke ʻilo ʻaia kotoa pē ʻoku ke fai.”
26 Egressus itaque Ioab a David, misit nuncios post Abner, et reduxit eum a cisterna Sira, ignorante David.
Pea hili ʻa ʻene haʻu ʻa Soape meia Tevita, naʻa ne kouna atu ʻae kau talafekau kia ʻApina, pea naʻa nau ʻomi ia mei he vaikeli ko Sila: ka naʻe ʻikai ʻilo ia ʻe Tevita.
27 Cumque rediisset Abner in Hebron, seorsum adduxit eum Ioab ad medium portæ, ut loqueretur ei, in dolo: et percussit illum ibi in inguine, et mortuus est in ultionem sanguinis Asael fratris eius.
Pea ʻi heʻene liliu mai ʻa ʻApina ki Hepeloni, naʻe ʻave ia ʻe Soape ki he kau hala ʻi he matapā ke lea fakafufū kiate ia, pea naʻa ne hokaʻi ia ʻi ai ʻi hono kete ke ne mate, koeʻuhi ko e toto ʻo hono tokoua ko ʻAsaeli.
28 Quod cum audisset David rem iam gestam, ait: Mundus ego sum, et regnum meum apud Dominum usque in sempiternum a sanguine Abner filii Ner,
Pea ʻi heʻene toki fanongo ki ai ʻa Tevita, naʻa ne pehē, “ʻOku ou ʻataʻatā au mo hoku puleʻanga ʻi he ʻao ʻo Sihova, ʻo taʻengata, ʻi he toto ʻo ʻApina ko e foha ʻo Nea:
29 et veniat super caput Ioab, et super omnem domum patris eius: nec deficiat de domo Ioab fluxum seminis sustinens, et leprosus, et tenens fusum, et cadens gladio, et indigens pane.
Tuku ke tō ia ki he ʻulu ʻo Soape, pea ki he fale kotoa ʻo ʻene tamai; pea ʻoua naʻa hala ʻae fale ʻo Soape ʻi ha kuonga, ʻi ha taha ʻoku mahaki kovi pe ha kilia, pe ha taha ʻoku faʻaki ki ha tokotoko, pe ha taha ʻoku tō ki he heletā, pe ha taha ʻoku masiva meʻakai.”
30 Igitur Ioab et Abisai frater eius interfecerunt Abner, eo quod occidisset Asael fratrem eorum in Gabaon in prælio.
Ko ia naʻe tāmateʻi ʻa ʻApina ʻe Soape mo ʻApisai ko hono tokoua, koeʻuhi ko ʻene tāmateʻi ʻa hona tokoua ko ʻAsaeli ʻi he tau ʻi Kipea.
31 Dixit autem David ad Ioab, et ad omnem populum, qui erat cum eo: Scindite vestimenta vestra, et accingimini saccis, et plangite ante exequias Abner. porro rex David sequebatur feretrum.
Pea naʻe pehē ʻa Tevita kia Soape, pea ki he kakai kotoa pē naʻe ʻiate ia, Haehae ʻa homou ngaahi kofu, pea nonoʻo ʻakimoutolu ʻaki ʻae tauangaʻa, pea tēngihia ʻa ʻApina. Pea naʻe muimui ʻe Tevita ko e tuʻi ki he fata [ʻoe pekia].
32 Cumque sepelissent Abner in Hebron, levavit rex David vocem suam, et flevit super tumulum Abner: flevit autem et omnis populus.
Pea naʻa nau tanu ʻa ʻApina ʻi Hepeloni: pea naʻe hiki hake ʻe he tuʻi hono leʻo ʻo ne tangi ʻi he faʻitoka ʻo ʻApina; pea naʻe tangi ʻae kakai kotoa pē.
33 Plangensque rex et lugens Abner, ait: Nequaquam ut mori solent ignavi, mortuus est Abner.
Pea naʻe tēngihia ʻe he tuʻi ʻa ʻApina, ʻo ne pehē, “Ko e hā kuo mate ai ʻa ʻApina, ʻo hangē ko ha tangata kovi?
34 Manus tuæ ligatæ non sunt, et pedes tui non sunt compedibus aggravati: sed sicut solent cadere coram filiis iniquitatis, sic corruisti. Congeminansque omnis populus flevit super eum.
Naʻe ʻikai haʻi ho nima, pea naʻe ʻikai fakamaʻu ho vaʻe ʻi he meʻa haʻi: ʻo hangē ko e tō ha tangata ʻi he ʻao ʻoe kakai angakovi, naʻe pehē ʻa hoʻo hinga.” Pea naʻe toe tēngihia ia ʻe he kakai kotoa pē.
35 Cumque venisset universa multitudo cibum capere cum David, clara adhuc die iuravit David, dicens: Hæc faciat mihi Deus, et hæc addat, si ante occasum solis gustavero panem vel aliud quidquam.
Pea ʻi he haʻu ʻae kakai kotoa pē kia Tevita ke kole ia ke ne kai ha meʻa ʻi heʻene kei ʻaho, naʻe fuakava ʻe Tevita, ʻo pehē, “Ke pehē hono fai kiate au ʻe he ʻOtua, ʻo lahi hake, ʻo kapau te u kamata ha konga [mā], pe ha meʻa kehe, kaeʻoua ke tō hifo ʻae laʻā.”
36 Omnisque populus audivit, et placuerunt eis cuncta quæ fecit rex in conspectu totius populi.
Pea naʻe tokanga ʻae kakai kotoa pē, pea naʻa nau leleiʻia ai: ʻo hangē foki ko e fiemālie ʻae kakai kotoa pē ʻi he meʻa kotoa pē naʻe fai ʻe he tuʻi.
37 et cognovit omne vulgus, et universus Israel in die illa quoniam non actum fuisset a rege ut occideretur Abner filius Ner.
He naʻe ʻilo ʻi he ʻaho ko ia ʻe he kakai kotoa pē mo ʻIsileli kotoa pē, naʻe ʻikai ko e loto ʻoe tuʻi ke tāmateʻi ʻa ʻApina ko e foha ʻo Nea.
38 Dixit quoque rex ad servos suos: Num ignoratis quoniam princeps et maximus cecidit hodie in Israel?
Pea naʻe pehē ʻe he tuʻi ki heʻene kau tamaioʻeiki, “ʻIkai ʻoku mou ʻilo ko e ʻeiki mo e tangata ongoongo kuo tō hifo he ʻaho ni ʻi ʻIsileli?
39 Ego autem adhuc delicatus, et unctus rex: porro viri isti filii Sarviæ duri sunt mihi: retribuat Dominus facienti malum iuxta malitiam suam.
Pea kuo u vaivai he ʻaho ni, neongo kuo pani au ko e tuʻi: pea ʻoku faingataʻa fau kiate au ʻae kau tangata na ko e ngaahi tama ʻo Seluia: ʻe totongi ʻe Sihova ki he fai kovi ʻo fakatatau mo ʻene ngāue kovi.”

< Ii Samuelis 3 >