< Thessalonicenses I 3 >

1 Propter quod non sustinentes amplius, placuit nobis remanere Athenis, solis:
Ko ia ʻi he ʻikai te mau kei faʻa kātaki, naʻa mau fiemālie ke nofo pe ʻi ʻAtenisi;
2 et misimus Timotheum fratrem nostrum, et ministrum Dei in Evangelio Christi ad confirmandos vos, et exhortandos pro fide vestra:
Kae fekau atu ʻa Timote, ko homau tokoua, mo e faifekau ʻae ʻOtua, mo ʻemau kaungā ngaue ʻi he ongoongolelei ʻa Kalaisi, ke fakamālohi ʻakimoutolu, pea ke fakafiemālieʻi ʻakimoutolu ko e meʻa ʻi hoʻomou tui:
3 ut nemo moveatur in tribulationibus istis: ipsi enim scitis quod in hoc positi sumus.
Koeʻuhi ke ʻoua naʻa ngaueue ha taha ʻi he ngaahi mamahi ni: he ʻoku mou ʻilo kuo tuʻutuʻuni ʻakitautolu ki ai.
4 Nam et cum apud vos essemus, praedicebamus vobis passuros nos tribulationes, sicut et factum est, et scitis.
He ko e moʻoni, ʻi heʻemau ʻiate kimoutolu, naʻa mau tomuʻa tala kiate kimoutolu ʻe tautea ʻakimautolu; ʻo hangē ko ia naʻe hoko, pea ʻoku mou ʻilo.
5 Propterea et ego amplius non sustinens, misi ad cognoscendam fidem vestram: ne forte tentaverit vos is, qui tentat, et inanis fiat labor noster.
Koeʻuhi ko e meʻa ni, ʻi he ʻikai te u kei faʻa kātaki, ne u fekau atu ai ke u ʻilo hoʻomou tui, telia naʻa ai ha meʻa kuo fakatauveleʻi ai ʻakimoutolu ʻe he ʻahiʻahi, pea fakataʻeʻaonga ai ʻemau ngaue.
6 Nunc autem veniente Timotheo ad nos a vobis, et annunciante nobis fidem et charitatem vestram, et quia memoriam nostri habetis bonam semper, desiderantes nos videre, sicut et nos quoque vos:
Ka ko eni, ʻi he hoko mai ʻa Timote meiate kimoutolu, ʻo ʻomi kiate kimautolu ʻae ongoongolelei ʻo hoʻomou tui mo e ʻofa, pea mo hoʻomou manatu lelei maʻuaipē kiate kimautolu, ʻo holi lahi ke mamata kiate kimautolu, ʻo hangē ko kimautolu kiate kimoutolu:
7 ideo consolati sumus fratres in vobis in omni necessitate, et tribulatione nostra per fidem vestram,
Ko ia, ʻe kāinga, naʻa mau fiemālie ʻiate kimoutolu, ʻi heʻemau mamahi mo e tuʻutāmaki kotoa pē, ʻi hoʻomou tui:
8 quoniam nunc vivimus, si vos statis in Domino.
He ʻoku mau moʻui eni, ʻo kapau ʻoku mou tuʻumaʻu ʻi he ʻEiki.
9 Quam enim gratiarum actionem possumus Deo retribuere pro vobis in omni gaudio, quo gaudemus propter vos ante Deum nostrum,
He ko e hā ʻae fakafetaʻi te mau faʻa ʻatu ki he ʻOtua koeʻuhi ko kimoutolu, ʻi he fiefia kotoa pē ʻoku mau fiefia ai ʻi he ʻao ʻo hotau ʻOtua koeʻuhi ko kimoutolu;
10 nocte ac die abundantius orantes, ut videamus faciem vestram, et compleamus ea, quae desunt fidei vestrae?
‌ʻo lotu lahi ʻaupito ʻi he pō mo e ʻaho, koeʻuhi ke mau mamata ki homou mata, pea ke mau fakakakato ʻaia ʻoku toe ʻi hoʻomou tui?
11 Ipse autem Deus, et Pater noster, et Dominus noster Iesus Christus dirigat viam nostram ad vos.
Pea ko eni, ke ʻi he ʻOtua pe ko ʻetau Tamai, mo hotau ʻEiki ko Sisu Kalaisi, ke fakahinohino homau hala kiate kimoutolu.
12 Vos autem Dominus multiplicet, et abundare faciat charitatem vestram in invicem, et in omnes, quemadmodum et nos in vobis:
Pea ke fakafonu ʻakimoutolu ʻe he ʻEiki, ke mou tupulekina lahi ʻi he feʻofaʻaki ʻakimoutolu kiate kimoutolu, pea ki he kakai kotoa pē, ʻo hangē ko kimautolu kiate kimoutolu
13 ad confirmanda corda vestra sine querela in sanctitate, ante Deum et Patrem nostrum, in adventu Domini nostri Iesu Christi cum omnibus sanctis eius. Amen.
Koeʻuhi ke ne fokotuʻumaʻu ʻo taʻehalaia homou loto ʻi he māʻoniʻoni, ʻi he ʻao ʻoe ʻOtua, ko ʻetau Tamai, ʻi he hāʻele mai ʻa hotau ʻEiki ko Sisu Kalaisi mo ʻene kau māʻoniʻoni kotoa pē.

< Thessalonicenses I 3 >