< 2 Kolinitō 2 >

1 Ka naʻe pau hoku loto ki he meʻa ni, ʻe ʻikai te u toe ʻalu atu kiate kimoutolu ʻi he mamahi.
Ich dachte aber solches bei mir, daß ich nicht abermals in Traurigkeit zu euch käme.
2 He kapau ʻoku ou fakamamahiʻi ʻakimoutolu, pea ko hai ia ʻoku ne fakafiefiaʻi au, ka ko ia kuo fakamamahiʻi ʻiate au?
Denn, so ich euch traurig mache, wer ist, der mich fröhlich mache, wenn nicht, der da von mir betrübt wird?
3 Ko ia ne u tohi ai ʻae meʻa ko ia kiate kimoutolu, telia naʻa ʻi heʻeku hoko atu, teu mamahi meiate kinautolu ʻoku totonu ke u fiefia ai; pea ʻoku ou falala kiate kimoutolu kotoa pē, ko ʻeku fiefia ko e fiefia ia ʻo kimoutolu kotoa pē.
Und dasselbe habe ich euch geschrieben, daß ich nicht, wenn ich käme, über die traurig sein müßte, über welche ich mich billig soll freuen; sintemal ich mich des zu euch allen versehe, daß meine Freude euer aller Freude sei.
4 He ne u tohi atu kiate kimoutolu ʻi he mamahi lahi mo e feinga loto mo e loʻimata lahi: ka naʻe ʻikai ke mou mamahi ai, ka koeʻuhi ke mou ʻilo ʻae ʻofa ʻoku ou maʻu ʻo lahi ʻaupito kiate kimoutolu.
Denn ich schrieb euch in großer Trübsal und Angst des Herzens mit viel Tränen; nicht, daß ihr solltet betrübt werden, sondern auf daß ihr die Liebe erkennet, welche ich habe sonderlich zu euch.
5 Pea kapau kuo fai fakamamahi ʻe ha taha, ʻoku ʻikai teu mamahi au, kae ʻi he niʻihi pe: ke ʻoua naʻaku fakamāfasia ʻakimoutolu kotoa pē.
So aber jemand eine Betrübnis hat angerichtet, der hat nicht mich betrübt, sondern zum Teil, auf daß ich nicht zu viel sage, euch alle.
6 Pea kuo lahi ki he tokotaha ko ia ʻa ʻetau tautea ni, ʻaia naʻe ʻai ʻe he tokolahi.
Es ist aber genug, daß derselbe von vielen also gestraft ist,
7 Ko ia ke ʻoua, ka mou fakamolemole muʻa, pea fakafiemālieʻi ia, telia naʻa fōngia hifo ʻae tokotaha ko ia ʻi he mamahi lahi.
daß ihr nun hinfort ihm desto mehr vergebet und ihn tröstet, auf daß er nicht in allzu große Traurigkeit versinke.
8 Ko ia ʻoku ou kole atu kiate kimoutolu ke mou fakamoʻoni ʻae ʻofa kiate ia.
Darum ermahne ich euch, daß ihr die Liebe an ihm beweiset.
9 He ko e meʻa ko ia naʻaku tohi ai foki, koeʻuhi ke u ʻilo ai ha fakaʻilonga kiate kimoutolu, pe ʻoku mou talangofua ki he ngaahi meʻa kotoa pē.
Denn darum habe ich euch auch geschrieben, daß ich erkennte, ob ihr rechtschaffen seid, gehorsam zu sein in allen Stücken.
10 Ko ia ʻoku mou fakamolemole ha meʻa ki ai, ʻoku ou [fakamolemolea ]foki: pea ko ia kuo u fakamolemolea, ʻo kapau ne u fakamolemolea ha meʻa, [naʻaku fai ]ia koeʻuhi ko kimoutolu ʻi he ʻao ʻo Kalaisi;
Welchem aber ihr etwas vergebet, dem vergebe ich auch. Denn auch ich, so ich etwas vergebe jemand, das vergebe ich um euretwillen an Christi Statt,
11 Telia naʻa kākaaʻi ʻakitautolu ʻe Sētane: he ʻoku ʻikai te tau vale ki heʻene ngaahi filioʻi.
auf daß wir nicht übervorteilt werden vom Satan; denn uns ist nicht unbewußt, was er im Sinn hat.
12 Ka ʻi heʻeku hoko atu ki Taloasi, ke malangaʻaki ʻae ongoongolelei ʻo Kalaisi, pea fakaava ʻe he ʻEiki ʻae matapā kiate au,
Da ich aber gen Troas kam, zu predigen das Evangelium Christi, und mir eine Tür aufgetan war in dem HERRN,
13 Naʻe ʻikai ha fiemālie ʻi hoku loto, koeʻuhi naʻe ʻikai teu feʻiloaki mo hoku tokoua ko Taitusi: pea hili ʻemau māvae mo kinautolu, peau ʻalu mei ai ki Masitōnia.
hatte ich keine Ruhe in meinem Geist, da ich Titus, meinen Bruder, nicht fand; sondern ich machte meinen Abschied mit ihnen und fuhr aus nach Mazedonien.
14 Pea ko eni, fakafetaʻi ki he ʻOtua, ʻaia ʻoku ne foaki ke mau faʻa ikuna ʻia Kalaisi, pea ʻoku ne fofola atu ʻae ngangatu ʻo ʻene ʻilo ʻiate kimautolu ʻi he potu kotoa pē.
Aber Gott sei gedankt, der uns allezeit Sieg gibt in Christo und offenbart den Geruch seiner Erkenntnis durch uns an allen Orten!
15 He ko e ngangatu lelei ʻo Kalaisi ʻakimautolu ki he ʻOtua, ʻiate kinautolu kuo fakamoʻui, pea ʻiate kinautolu ʻoku fakaʻauha:
Denn wir sind Gott ein guter Geruch Christi unter denen, die selig werden, und unter denen, die verloren werden:
16 Ko e nanamu ʻoe mate ki he mate ki he niʻihi; pea ki he niʻihi ko e nanamu ʻoe moʻui ki he moʻui. Pea ko hai ʻoku taau mo e ngaahi meʻa ni?
diesen ein Geruch des Todes zum Tode, jenen aber ein Geruch des Lebens zum Leben. Und wer ist hierzu tüchtig?
17 He ʻoku ʻikai te mau hangē ko e tokolahi, ʻoku fai kākā ʻaki ʻae folofola ʻae ʻOtua: ka ʻi he moʻoni, ka ʻi he ʻOtua, pea ʻi he ʻao ʻoe ʻOtua, ʻoku mau lea kia Kalaisi.
Denn wir sind nicht, wie die vielen, die das Wort Gottes verfälschen; sondern als aus Lauterkeit und als aus Gott reden wir vor Gott in Christo.

< 2 Kolinitō 2 >