< Sione 12 >

1 Pea toe ono ʻae ʻaho [pea fai ]ʻae [kātoanga ʻoe ]Lakaatu, pea haʻu ʻa Sisu ki Pētani, naʻe ʻi ai ʻa Lasalosi ʻaia naʻe fokotuʻu ʻe ia mei he mate.
Sechs Tage vor Ostern kam Jesus gen Bethanien, da Lazarus war, der Verstorbene, welchen Jesus auferweckt hatte von den Toten.
2 Pea naʻa nau te u ai kiate ia ʻae ʻohomohe: pea tauhi ʻe Māʻata: ka ko e tokotaha ʻa Lasalosi ʻokinautolu naʻe nofo mo ia ʻi he keinangaʻanga.
Daselbst machten sie ihm ein Abendmahl, und Martha diente; Lazarus aber war deren einer, die mit ihm zu Tische saßen.
3 Pea toʻo ʻe Mele ʻae lolo ko e naʻati moʻoni, ko e lau taha [hono mamafa], ko e koloa lahi, ʻo ne tākai ʻaki ʻae vaʻe ʻo Sisu, ʻo holoholo ʻaki hono vaʻe ʻa hono louʻulu: pea naʻe pito ʻae fale ʻi he namu lelei ʻoe lolo.
Da nahm Maria ein Pfund Salbe von ungefälschter, köstlicher Narde und salbte die Füße Jesu und trocknete mit ihrem Haar seine Füße; das Haus aber ward voll vom Geruch der Salbe.
4 Pea lea ai ʻae tokotaha ʻo ʻene ākonga, ko Siutasi ʻIsikaliote, ko e foha ʻo Saimone, ʻaia ʻe lavakiʻi ia,
Da sprach seiner Jünger einer, Judas, Simons Sohn, Ischariot, der ihn hernach verriet:
5 “Ko e hā naʻe ʻikai fakatau ai ʻae lolo ni ʻaki ʻae tenali ʻe tolungeau, pea foaki ki he masiva?”
Warum ist diese Salbe nicht verkauft um dreihundert Groschen und den Armen gegeben?
6 Naʻa ne lea ʻaki eni, ka naʻe ʻikai ko ʻene tokanga ki he masiva; ka koeʻuhi ko e kaihaʻa ia, pea naʻe ʻiate ia ʻae kato, ʻo ne fua ʻaia naʻe tuku ki ai.
Das sagte er aber nicht, daß er nach den Armen fragte; sondern er war ein Dieb und hatte den Beutel und trug, was gegeben ward.
7 Pea lea ai ʻa Sisu, “Tuku ai pe ia: kuo tauhi ʻe ia ʻae meʻa ni ki he ʻaho ʻo hoku tanu.
Da sprach Jesus: Laß sie in Frieden! Solches hat sie behalten zum Tage meines Begräbnisses.
8 He ʻoku ʻiate kimoutolu maʻuaipē ʻae masiva; ka ʻoku ʻikai teu ʻiate kimoutolu maʻuaipē au.”
Denn Arme habt ihr allezeit bei euch; mich aber habt ihr nicht allezeit.
9 Pea naʻe ʻilo ʻe he tokolahi ʻoe kakai Siu ʻoku ʻi ai ia: pea naʻa nau haʻu, ka naʻe ʻikai koeʻuhi ko Sisu pe, ka koeʻuhi ke nau mamata kia Lasalosi foki, ʻaia naʻa ne fokotuʻu mei he mate.
Da erfuhr viel Volks der Juden, daß er daselbst war; und sie kamen nicht um Jesu willen allein, sondern daß sie auch Lazarus sähen, welchen er von den Toten auferweckt hatte.
10 Ka naʻe alea ʻae kau taulaʻeiki lahi, ke nau tāmateʻi ʻa Lasalosi foki;
Aber die Hohenpriester trachteten darnach, daß sie auch Lazarus töteten;
11 Koeʻuhi ko e meʻa ʻiate ia naʻe mahuʻi ʻae tokolahi ʻoe kau Siu, ʻo tui kia Sisu.
denn um seinetwillen gingen viele Juden hin und glaubten an Jesus.
12 ʻI he ʻaho naʻa na feholoi, naʻe fanongo ʻae kakai tokolahi kuo haʻu ki he kātoanga, ʻoku haʻu ʻa Sisu ki Selūsalema,
Des andern Tages, da viel Volks, das aufs Fest gekommen war, hörte, daß Jesus käme gen Jerusalem,
13 Naʻa nau toʻo mai ʻae ngaahi vaʻa ponga, ʻonau ʻalu atu ke fakafetaulaki kiate ia, ʻonau kalanga, “Hosana: ʻOku monūʻia ʻae Tuʻi ʻo ʻIsileli, ʻoku hāʻele mai ʻi he huafa ʻo Sihova.”
nahmen sie Palmenzweige und gingen hinaus ihm entgegen und schrieen: Hosianna! Gelobt sei, der da kommt in dem Namen des HERRN, der König von Israel!
14 Pea kuo maʻu ʻe Sisu ʻae ʻasi mui, naʻa ne heka ai; ʻo hangē ko ia kuo tohi,
Jesus aber fand ein Eselein und ritt darauf; wie denn geschrieben steht:
15 “ʻE taʻahine ʻo Saione, ʻoua ʻe manavahē: vakai, ʻoku haʻu ho Tuʻi, ʻoku heka ki he ʻuhikiʻi ʻasi.”
“Fürchte dich nicht du Tochter Zion! Siehe, dein König kommt, reitend auf einem Eselsfüllen.”
16 Ko e ngaahi meʻa ni, naʻe ʻikai tomuʻa ʻilo ʻe heʻene kau ākonga; ka ʻi he hakeakiʻi ʻa Sisu, naʻa nau manatu ai kuo tohi ʻae ngaahi meʻa ni kiate ia, pea kuo nau fai ʻae ngaahi meʻa ni kiate ia.
Solches verstanden seine Jünger zuvor nicht; sondern da Jesus verklärt ward, da dachten sie daran, daß solches von ihm geschrieben war und sie solches ihm getan hatten.
17 Pea naʻe fakamoʻoni ʻae kakai ko ia naʻe ʻiate ia ʻi heʻene ui ʻa Lasalosi mei he tanuʻanga, ʻo ne fokotuʻu ia mei he mate.
Das Volk aber, das mit ihm war, da er Lazarus aus dem Grabe rief und von den Toten auferweckte, rühmte die Tat.
18 Ko ia naʻe fakafetaulaki ai ʻae kakai kiate ia, he naʻa nau fanongo kuo ne fai ʻae mana ni.
Darum ging ihm auch das Volk entgegen, da sie hörten, er hätte solches Zeichen getan.
19 Pea ko ia naʻe alea ai ʻae kau Fālesi ʻiate kinautolu, ʻIkai te mou vakai ʻoku ʻikai ʻaupito te mou lavaʻi ha meʻa? “Vakai, kuo muimui ʻae kakai kotoa pē ʻiate ia.”
Die Pharisäer aber sprachen untereinander: Ihr sehet, daß ihr nichts ausrichtet; siehe, alle Welt läuft ihm nach!
20 Pea naʻe ai ʻae kau Kiliki niʻihi ʻiate kinautolu naʻe ʻalu hake ke hū ʻi he kātoanga.
Es waren aber etliche Griechen unter denen, die hinaufgekommen waren, daß sie anbeten auf dem Fest.
21 Pea naʻa nau haʻu kia Filipe, ʻaia naʻe ʻo Petesaita ʻi Kāleli, ʻonau kole kiate ia, ʻo pehē, ʻEiki, ʻoku mau fie mamata kia Sisu.
Die traten zu Philippus, der von Bethsaida aus Galiläa war, baten ihn und sprachen: Herr, wir wollten Jesum gerne sehen.
22 Pea naʻe ʻalu ʻa Filipe ʻo tala kia ʻAnitelū: pea toe tala kia Sisu ʻe ʻAnitelū mo Filipe.
Philippus kommt und sagt es Andreas, und Philippus und Andreas sagten's weiter Jesus.
23 Pea leaange ʻa Sisu kiate kinautolu, ʻo pehē, “Kuo hokosia ʻae ʻaho, ke fakaongoongolelei ai ʻae Foha ʻoe tangata.
Jesus aber antwortete ihnen und sprach: Die Zeit ist gekommen, daß des Menschen Sohn verklärt werde.
24 Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, Kapau ʻoku ʻikai mokulu ʻae tengaʻi uite ki he kelekele pea mate, ʻoku nofo taha ai pe: ka ʻi heʻene mate, ʻoku tupu mei ai ʻae fua lahi.
Wahrlich, wahrlich ich sage euch: Es sei denn, daß das Weizenkorn in die Erde falle und ersterbe, so bleibt's allein; wo es aber erstirbt, so bringt es viele Früchte.
25 Ko ia ʻoku ʻofa ki heʻene moʻui, ʻe mole ia ʻiate ia; pea ko ia ʻoku fehiʻa ki heʻene moʻui ʻi he māmani, te ne maʻu ia ki he moʻui taʻengata. (aiōnios g166)
Wer sein Leben liebhat, der wird's verlieren; und wer sein Leben auf dieser Welt haßt, der wird's erhalten zum ewigen Leben. (aiōnios g166)
26 Kapau ʻoku tauhi au ʻe ha tangata, tuku ke ne muimui ʻiate au; pea ko e potu teu ʻi ai, ʻe ʻi ai foki ʻa ʻeku tamaioʻeiki: kapau ʻoku tauhi au ʻe ha tangata, ʻe fakaongoongolelei ia ʻe he Tamai.
Wer mir dienen will, der folge mir nach; und wo ich bin, da soll mein Diener auch sein. Und wer mir dienen wird, den wird mein Vater ehren.
27 “Ko eni kuo mamahi hoku laumālie; pea ko e hā ʻeku lea? [Te u pehē], ʻE Tamai, fakamoʻui au mei he ʻaho ni? Ka naʻaku haʻu koeʻuhi [ke u hokosia ]ʻae ʻaho ni.
Jetzt ist meine Seele betrübt. Und was soll ich sagen? Vater, hilf mir aus dieser Stunde! Doch darum bin ich in die Welt gekommen.
28 ‌ʻE Tamai, fakaongoongolelei ho huafa.” Pea naʻe hoko mai ʻae leʻo ni mei he langi, “Kuo u fakaongoongolelei ia, pea te u toe fakaongoongolelei ia.”
Vater verkläre deinen Namen! Da kam eine Stimme vom Himmel: Ich habe ihn verklärt und will ihn abermals verklären.
29 Pea ko ia naʻe pehē ai ʻe he kakai naʻe tutuʻu [ai], mo ongoʻi [ia], ko e mana: pea pehē ʻe he niʻihi, “Ko e ʻāngelo ʻoku lea kiate ia.”
Da sprach das Volk, das dabeistand und zuhörte: Es donnerte. Die andern sprachen: Es redete ein Engel mit ihm.
30 Pea leaange ʻa Sisu, ʻo ne pehē, “Naʻe ʻikai ongo mai ʻae leʻo ni koeʻuhi ko au, ka koeʻuhi ko kimoutolu.
Jesus antwortete und sprach: Diese Stimme ist nicht um meinetwillen geschehen, sondern um euretwillen.
31 Ko eni ʻae fakamaau ʻoe māmani ʻe kapusi eni ʻae ʻeiki ʻoe māmani kituaʻā,
Jetzt geht das Gericht über die Welt; nun wird der Fürst dieser Welt ausgestoßen werden.
32 Pea kapau ʻe hiki au ki ʻolunga mei he fonua, te u tohoaki ʻae kakai kotoa pē kiate au.”
Und ich, wenn ich erhöht werde von der Erde, so will ich sie alle zu mir ziehen.
33 Ko ʻene lea pehē, ko e fakahā ʻae mateʻanga ko ia ʻe mate ai ia.
(Das sagte er aber, zu deuten, welches Todes er sterben würde.)
34 Pea leaange ʻae kakai kiate ia, “Kuo mau fanongo mei he fono ʻoku nofo ʻae Kalaisi ʻo taʻengata: pea ʻoku fēfē hoʻo lau, ʻE hiki hake ʻae Foha ʻoe tangata? ʻE fēfē nai ʻae Foha ko ia ʻoe tangata? (aiōn g165)
Da antwortete ihm das Volk: Wir haben gehört im Gesetz, daß Christus ewiglich bleibe; und wie sagst du denn: “Des Menschen Sohn muß erhöht werden”? Wer ist dieser Menschensohn? (aiōn g165)
35 Pea talaange ʻe Sisu kiate kinautolu, “ʻE toetoe siʻi pe ʻene ʻiate kimoutolu ʻae maama. ʻEveʻeva lolotonga hoʻomou maʻu ʻae maama telia naʻa tō ʻae poʻuli kiate kimoutolu: he ko ia ʻoku ʻeveʻeva ʻi he poʻuli, ʻoku ʻikai ʻilo ʻe ia pe ko ʻene ʻalu ki fē.
Da sprach Jesus zu ihnen: Es ist das Licht noch eine kleine Zeit bei euch. Wandelt, dieweil ihr das Licht habt, daß euch die Finsternis nicht überfalle. Wer in der Finsternis wandelt, der weiß nicht, wo er hingeht.
36 ‌ʻI hoʻomou kei maʻu ʻae maama, tui ki he maama, koeʻuhi ke mou hoko ko e fānau ʻae maama.” Naʻe lea ʻaki ʻe Sisu ʻae ngaahi meʻa ni, pea ʻalu, ʻo ne fufū ia ʻiate kinautolu.
Glaubet an das Licht, dieweil ihr es habt, auf daß ihr des Lichtes Kinder seid.
37 He kuo fai ʻe ia ʻae ngaahi mana lahi ʻi honau ʻao, ka naʻe ʻikai te nau tui kiate ia:
Solches redete Jesus und ging weg und verbarg sich vor ihnen. Und ob er wohl solche Zeichen vor ihnen getan hatte, glaubten sie doch nicht an ihn,
38 Pea naʻe fakamoʻoni ai ʻae lea ʻae palōfita ko ʻIsaia, ʻaia naʻe pehē, “ʻEiki, ko hai kuo tui ki heʻemau fakaongoongoa? Pea kuo fakahā kia hai ʻae nima ʻo Sihova?”
auf daß erfüllet werde der Spruch des Propheten Jesaja, den er sagte: “HERR, wer glaubt unserm Predigen? Und wem ist der Arm des HERRN offenbart?”
39 Ko ia naʻe ʻikai ai te nau faʻa tui, he naʻe toe tala foki ʻe ʻIsaia,
Darum konnten sie nicht glauben, denn Jesaja sagte abermals:
40 “Kuo fakakui ʻe ia honau mata, ʻo fakafefeka honau loto; ke ʻoua naʻa nau vakai ʻaki honau mata, pe ʻilo ʻaki honau loto, pea liliu, peau fakamoʻui ʻakinautolu.”
“Er hat ihre Augen verblendet und ihr Herz verstockt, daß sie mit den Augen nicht sehen noch mit dem Herzen vernehmen und sich bekehren und ich ihnen hülfe.”
41 Ko e ngaahi meʻa ni naʻe lea ʻaki ʻe ʻIsaia, ʻi heʻene mamata ki hono nāunau, pea ne lea kiate ia.
Solches sagte Jesaja, da er seine Herrlichkeit sah und redete von ihm.
42 Pea naʻe tui kiate ia ʻae tokolahi ʻi he kau pule foki; ka ko e meʻa ʻi he kau Fālesi, naʻe ʻikai te nau fakahā ia, telia naʻa kapusi ʻakinautolu mei he falelotu:
Doch auch der Obersten glaubten viele an ihn; aber um der Pharisäer willen bekannten sie's nicht, daß sie nicht in den Bann getan würden.
43 He naʻe lahi ʻenau manako ki he fakamālō ʻae tangata ʻi he fakamālō ʻae ʻOtua.
Denn sie hatten lieber die Ehre bei den Menschen als die Ehre bei Gott.
44 Pea kalanga ʻa Sisu ʻo pehē, “Ko ia ʻoku tui kiate au, ʻoku ʻikai tui kiate au [pe], ka kiate ia naʻa ne fekau au.
Jesus aber rief und sprach: Wer an mich glaubt, der glaubt nicht an mich, sondern an den, der mich gesandt hat.
45 Pea ko ia ʻoku ne mamata kiate au, ʻoku ne mamata kiate ia naʻa ne fekau au.
Und wer mich sieht, der sieht den, der mich gesandt hat.
46 Kuo u haʻu au ko e maama ki māmani, koeʻuhi ko ia ʻe tui kiate au ke ʻoua naʻa nofo ia ʻi he poʻuli.
Ich bin gekommen in die Welt ein Licht, auf daß, wer an mich glaubt, nicht in der Finsternis bleibe.
47 Pea kapau ʻoku fanongo ha tangata ki heʻeku ngaahi lea, kae ʻikai tui, ʻoku ʻikai te u fakamaauʻi ia: he naʻe ʻikai te u haʻu ke fakamaauʻi ʻa māmani, ka ke fakamoʻui ʻa māmani.
Und wer meine Worte hört, und glaubt nicht, den werde ich nicht richten; denn ich bin nicht gekommen, daß ich die Welt richte, sondern daß ich die Welt selig mache.
48 Ko ia ʻoku ne liʻaki au ʻo ʻikai maʻu ʻeku ngaahi lea, ʻoku ai ha taha ʻoku fakamaauʻi ia: ko e lea kuo u lea ʻaki, ko ia te ne fakamaauʻi ia ʻi he ʻaho fakamui.
Wer mich verachtet und nimmt meine Worte nicht auf, der hat schon seinen Richter; das Wort, welches ich geredet habe, das wird ihn richten am Jüngsten Tage.
49 He naʻe ʻikai te u lea ʻiate au; ka ko e Tamai naʻa ne fekau au, kuo ne puleʻi au ʻi he meʻa te u fekau, mo ia te u lea ʻaki.
Denn ich habe nicht von mir selber geredet; sondern der Vater, der mich gesandt hat, der hat mir ein Gebot gegeben, was ich tun und reden soll.
50 Pea ʻoku ou ʻilo ko ʻene fekau ko e moʻui taʻengata: ko ia ko e meʻa ʻoku ou lea ʻaki, ʻoku ou lea ʻaki ʻo hangē ko e fekau ʻae Tamai kiate au.” (aiōnios g166)
Und ich weiß, daß sein Gebot ist das ewige Leben. Darum, was ich rede, das rede ich also, wie mir der Vater gesagt hat. (aiōnios g166)

< Sione 12 >